13.09.2019
Printsess Diana või Riina Sikkut? Pilt näituselt.
Eestil on taas üks väike kodukootud skandaal, millel on laiem taust.
Tallinna ettevõtlusamet käskis kõrvaldada linnapildist välireklaamkandjatelt Briti kunstniku, fotograafi ja filmitegija Alison Jacksoni kunstinäituse “Tõde on surnud” reklaamid, sest need on ameti hinnangul vastuolus reklaamiseaduses sätestatud nõuetele, mille kohaselt ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega.
Ühes reklaamis on kujutatud äratuntavalt Walesi printsessi Dianat, kes eksponeerib siivutut käemärki ning teises reklaamis on kujutatud äratuntavalt Ameerika Ühendriikide president Donald Trump koos poolalasti naisega, kirjutab ERR.
Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher märkis, et sõltumata sellest, et eksponeeritakse kunstinäituse reklaami ja kunstniku väljendusvabadus ei ole piiratud, on avalikus linnaruumis reklaami eksponeerimisel vajalik järgida üldtuntud moraalinorme.
Muidugi läks selle peale tuuri Fotografiska Tallinn, mis Jacksoni näituse Tallinnasse tõi ning reklaamikampaania korraldas. Nende esindaja väidab, et linn asendab arutelu keeluga ja reageerib üle.
Fotografiska Tallinna tegevjuht Margit Aasmäe ütleb ERR-ile saadetud kommentaaris, et sellised fotod levivat ju digimaailmas niigi, mis on üsnagi kehv põhjendus. Kunstiteadlane Anders Härm leiab, et kunstiteoste ja müügireklaamide hindamine samadel alustel viib välja tsensuurini.
Vastavalt reklaamiseadusele (§ 3 lg 4) ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega. Niisamuti ei tohi reklaamis kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid. Ühtlasi sätestab seadus, et reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
Nilbe alastus avalikus ruumis pole vasakliberaalidele (keda Alison Jackson ja tema maaletoojad kahtlemata on) mingi probleem – seda näeb ju homoparaadidel pidevalt. Samamoodi ei paku neile karvavõrdki huvi see, kas selline värk kedagi häirida võiks – kunstilise vabaduse nime all teistele näkku sülitamine on sellele seltskonnale üliomane. Neile on kunst kõik, mis on rõve.
Muidugi jääb sellest ERR-i vahendatud kajastusest kõrvale fakt, et tegu on ka poliitilise ja ideoloogilise taustaga. Alison Jackson on oma kriitikaobjektiks võtnud USA presidendi Donald Trumpi, keda kujutatakse kahtlase kuulusega naiste seltskonnas väga nilbetes poosides.
Seega on tegu poliitiliselt laetud näitusega, kus mõnitatakse maailma võimsaima riigi presidenti, see aga läheb hästi kokku vasakpoolsetes loomeringkondades algatatud ja igasugustest piiridest väljunud Trumpi-vastasusega.
Kuigi kõigi piltide juures väidetakse, et tegu pole Donald Trumpiga, siis visuaalselt on see täielik Trump, mis tähendab otsest seostamist USA presidendiga, sest ka tegevus piltidel on see, mida temaga seostatakse (Obama pilt seevastu on originaal märkmega: “Obama suitsetab.”). Ehk kui täiesti Toomas Hendrik Ilvese moodi mees varastaks pildil täiesti äratuntava Ärma talu lauasahtlist raha, siis on vist mõttetu öelda, et seal ei viidata “ärmatamisele”.
Ka Eesti liberaalide seas, sealhulgas poliitladvikus, suhtutakse Donald Trumpi halvasti ja selline näitus Tallinnas on siinsetelt sallivuslastelt suuresti tuge saanud just seetõttu, et seal rünnatakse räigelt Ameerika presidenti. Tallinna linn pani sellele käe ette ja langes kohe vasakpoolse kunstimaailma rünnaku alla.
Võiks ju olukorra pöörata vastupidiseks – kujutage ette, et Poolas avataks näitus, kus Eesti ametis olev president Kersti Kaljulaid oleks just sellises siivutus poosis, nagu on reklaamiplakatil naine USA ametis oleva presidendi Donald Trumpi ees; ja Riina Sikkut näitaks samamoodi keskmist sõrme kogu Poolale. Kas meile see meeldiks?
Mis aga kunstimaailma inimestesse puutub, siis nemad peavad ennast ülimuslikuks ja igasugune kriitika tähendab nende jaoks kohe tsensuuri.