03.06.2022
Esisots Lauri Läänemets
Sotside juht Lauri Läänemets kasutab oma viimaste päevade populistlikus retoorikas sageli väidet, nagu ajaks valitsused, milles on EKRE, paigast ära suhted liitlastega.
“…ekreikke taastamine, eriti tänases julgeolekuolukorras on Eesti riigile, liitlassuhetele ja ka majandusele reaalne julgeolekuoht,” ütles Läänemets tänagi.
Kõigepealt on vaieldav, kas liitlaste kitsakohtadest mitterääkimine ikka on julgeoleku seisukohalt õige – et räägitakse, kui õlitatult ja sõbralikult kõik laabub, samas kui Saksamaal pole kaitsevõimekust ollagi ja Vene agressiooni ohver Ukraina ise kritiseerib NATO-t tugevasti? Sama teeb praegu Leedu ekspresident Dalia Grybauskaitė: Leedu endine president: Lääs väriseb ega tarni relvi ja Venemaa tungib edasi.
Ükski EKRE repliik liitlaste pihta pole olnud vale, ei Saksamaa sõjalise nõrkuse ega Bideni käpardlikkuse osas Afganistanis. Sotsid vist aina kiidaks, kui hea ja tore kõik on, kuni venelased on ühtäkki Maardus.
Läänemetsale aga meeldetuletuseks üsna värske uudis, mille peategelane, Reformierakonna üks juhtpoliitikutest Marko Mihkelson kritiseerib tugevalt ja jõuliselt Saksamaad ja Prantsusmaad.
Mihkelson: Prantsuse ja Saksa juhid sillutavad teed Vene vägivallale
TALLINN, 29. mai, BNS – Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseerib Saksamaa liidukantslerit Olaf Scholzi ja Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni selles, et need soosivad tahtmatult Venemaa verist kallaletungi Ukrainale.
“Uskumatu, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa praegused juhid sillutavad tahtmatult teed Venemaa uutele vägivallategudele. Macroni ja Scholzi tänane 80-minutiline telefonikõne Putiniga paneb paratamatult parafraseerima Macroni ennast – kas siin pole mitte tegemist ajusurmaga?” kirjutas Mihkelson laupäeva õhtul ühismeedias. “Jah, need on karmid sõnad oma liitlaste suunal, kuid sõja vallandaja ja kuritegude eest vastutaja püsiv legitimeerimine on ohuks kogu meie liitlasruumile.”
Mihkelsoni sõnul on käsitamatu, kuidas pole Pariisis ega Berliinis õpitud lähiminevikust. Selgusetuks jääb ka see, miks otsitakse ettekäändeid Ukrainale antava relvaabiga viivitamiseks. Mihkelson tõi näitena välja Saksamaa kaitseministeeriumi esindaja valeliku väite seoses olematu NATO kokkuleppega Ukrainale tanke ja lennukeid mitte anda.
“Miks eeldatakse, et Euroopa suurrahva vastast hävitussõda pidav Putini Venemaa hoiab ühtegi lubadust? Kui Macronile ja Scholzile teeb peavalu Ukraina sadamate blokeerimisest tulenev toidukriis Põhja-Aafrikas ja mujalgi, siis tuleb tegutseda humanitaarkonvoi loomisega Mustal merel ja aidata kaasa Ukraina kaubalaevade läbipääsule. Samuti oleks loogilisem aidata Ukrainal vastu seista agressioonile ja lõpuks võita maailmakorda muuta püüdev Venemaa. Macron ja Scholz võiksid telefonitoru hargile panna ja võtta kiiremas korras ette reisi Ukrainasse,” soovitas Mihkelson.
Ta avaldas ühtlasi lootust, Macroni ja Scholzi kummalist tegevust ei kannusta kartus kaotada mõjuvõimu demokraatlikus Euroopas, kuhu võiduka sõjaga siseneks kindlasti Ukraina, aga ka perspektiivis Moldova ja Gruusia ning Valgevene vabaneks de facto Vene okupatsioonist.
“Euroopa tervikuna vabaneks aga vähemalt mõneks ajaks Venemaa eksistentsiaalsest ohust. Selle nimel võiks ju ometi näidata demokraatlike väärtuste ja põhimõtete eest seisvate riigimeeste liidriomadusi. Õnneks on Euroopal olemas Ukraina vaprad mehed ja naised, kes teavad, mis on vabaduse hind,” lõpetas Mihkelson sissekande.