21.02.2023
Einar Eiland ja Martin Helme.
Juhtusin huvilisena osalema 28. jaanuaril Läänemaa sotside valimiskampaania üritusel, kus Läänemaa sotsiaaldemokraat Neeme Suur ja Saaremaa sotsiaaldemokraat keskkonnaminister Madis Kallas enda valimiskampaaniat läbi viisid. Peamise küsimusena tõstatusid julgeolekuriskide maandamise küsimused ja keskkonnaprobleemide lahendamise küsimused, mis keskkonnaministrile ja tema nõunikule eriti südamelähedased olid.
Sotside kandidaat Maris Jõgeva kurtis aga selle üle, et rohe- ja biomajanduse arendamiseks puuduvad andmed. Seega vastavaid potentsisaaliuuringuid pole läbi viidud ja informatsioon valdade arengukavade kokkukirjutamiseks on ebapiisav. Eelnevat kinnitasid ka sotsiaaldemokraatide ridades Hiiumaalt kandideeriv Reili Rand ja keskkonnaminister Madis Kallas.
Aga vaatame asja praktikas ehk kuidas asjad ajateljel toimunud on. 5. aprill 2022 toimus vastavasisuline istung Riigikogu keskkonnakomisjonis, mille päevakorras oli Euroopa roheleppega seotud projektide ettevalmistuskulude katmise arutelu. Seal osalesid: Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsi esindajad Einar Eiland ja Kristjan Raman, Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu, Eesti Bioringluse Liidu juhatuse liige Markko Mäll, Turu-uuringute AS tegevjuht Tõnis Stamberg, Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator Liina Steinberg, Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna peaekspert Heidi Paju, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõunik Tuuli Levandi, Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan, Keskkonnaministeeriumi teadusnõunik Katarina Viik.
Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas oli seisukohal: „Kui seotud ministeerium näeb kriitilist vajadust probleemi lahendamiseks, siis minister, kellel on asi südameasjaks, toob teema lauale riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimisteks.“ Seega peaks vastava initsiatiivi võtma teemakohane ministeerium.
Koosoleku juhataja Andres Metsoja ütles: „Rohepööre muudab majandus- ja õigusruumi ning inimkäitumist, küsimus on, kuidas seda muutust peaks juhtima.“
Einar Eiland lausus: „Uuringu formaat on valmis kirjutatud ja pilootuuring läbi viidud. Mõistlik oleks kasutada olemasolevaid materjale ja sama formaati, et tagada tulemuste võrreldavus ning uuringule tuleks lisada infotehnoloogilised ja logistilised täiendused.“
Allan Niidu Tallinna Tehnikaülikoolist tõi näite Saksamaalt: „Riik toetab teadlasi 200 000 euro väärtuses grantidega, mille eesmärgiks on toetada konsortsiumi kokkupanemist, läbirääkimiste teostamist ja projektide ettevalmistamist. Pikemas perspektiivis jäävad kaotajaks riigid, kes ei toeta teadlasi.“
Riigikogulane Peeter Ernits oli mures: „Miks pole roheprojektide ettevalmistuskulude toetust ette nähtud ministeeriumite arengukavades ja millistel ministritel võiks antud teema südameasjaks olla.“
Andres Metsoja väljendas, et vajalik oleks saada potentsiaalsetest muudatustest tervikpilt üle Eesti ja selgus tuleks luua juhtpartneri osas: „Tagada tuleks võrdsus ja tasakaalukus kõikide maakondade vahel, et ei tekiks mahajääjaid. Riigikogul peaks tekkima arusaam, et lisaks EL-i pakettidele antavatele hinnangutele, peaks toimuma ka sisuline arutelu, kas mõni väljakutse on Euroopa Komisjoni kontekstis üldse sobilik. Tekkida ei tohiks olukorda, kus Elukeskkonna Rahvastikuarengu Selts peaks tundma, et neid lükatakse kõrvale ja jooksutatakse ministeeriumite vahel. Antud probleemi pole võimalik lahendada katuserahadega ja vajalik oleks süsteemsem lahendus, milles riigieelarve rahalistel vahenditel on oma roll.“
Eelneva alusel sai koostatud pöördumine Riigikogu riigieelarve erikomisjonile, mida juhtis Urmas Reinsalu. Riigieelave erikomisjon väljendab enda seisukohti 06.2022 nr 2-7/22-195/2 toimunud istungil ja teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku: „Leida Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Seltsile Euroopa roheleppe projektide taotluste esitamiseks vajalik raha oma valitsemisala eelarvest. Komisjon toetab „Eesti 2035“ aluspõhimõtet, et iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha – selleks tuleb anda neile võimalus.“
Tähelepanuväärne on ka see, et edasine Riigikogu Riigieelarve Erikomisjoni juht Tõnis Mölder on olnud sama meelt ja toetas igati Reinsalu otsust.
Riigikogu riigeeelave erikomisjoni otsusega nõustus ka Riigikogu riigikaitsekomisjon, kes arutas teemat 21. novembri istungil 2022. „Keskkonnaministeeriumile on riigieelarve kontrolli erikomisjon oma kirja saatnud ja rahastamise üle otsustamine on Keskkonnaministeeriumi pädevuses.“ Seega toetab Riigikogu riigikaitsekomisjon Riigikogu riigieelarve erikomisjoni otsust vastavate rahaliste vahendite eraldamise kohta uuringute ettevalmistuskulude katmiseks.
Keskkonnaministri Maris Kallase vastusest olukorra lahendamisel 28.12.2022 aga loeme, et Keskkonnaministeeriumi eelarves ei ole ette nähtud eraldi vahendeid projektide ettevalmistamise ja elluviimise toetamiseks, välja arvatud juhtudel, kui need on täiendavalt ja sihtotstarbeliselt ette nähtud riigikogu poolt vastuvõetavas riigieelarves.
Huvitav on ka see, et kui riigieelarve erikomisjon tegi vastava pöördumise keskkonnaministrile juba jaanipäeva paiku, aga keskkonnaminister vastab Riigikogu kirjadele alles peale jõule, rikkudes seega ametikirjadele vastamise head tava. Seega oli keskkonnaministril Madis Kallasel pool aastat aega, et teemakäsitlust rohe- ja biomajandusuuringute sissekirjutamiseks riigieelarvesse teostada. Kuid vaatamata isegi Riigikogu riigieelarve erikomisjoni ettekirjutusele, millega mõustusid ka Riigikogu keskonnakomisjon ja riigikaitsekomisjon, jäetakse tööd teostamata, seades seega ohtu ju inimeste elud ja tervise ning eelneva teostuseks vajaliku looduskeskkonna säilimise.
Mida selline keskkonnaminister Madis Kallase poolne seadusandlik tegematajätmine toob kaasa tavakodanike ja maakondade tasandil või õigem oleks küsida, et mis tavakodanike ja maakonna vaatevinklist üldse toimus? NATO julgeoleku laiast käsitusest tingitult, on riigil kohustuseks tagada kodanike energiaga omavarustamisvõime ja toiduga omavarustamisvõime. See on aga omakorda rohe- ja biomajandusliku ressursi rakendusvõime küsimus. Rakendada saab aga neid ressursse, millest ülevaade olemas on. Maakondlike ja valdade arengukavasid saab aga kokku kirjutada tuginedes nendele ressursi planeeringutele, millest reaalne ülevaade olemas on. Ministrile tehti Riigikogu määrustega ülesandeks need vahendid planeerida ja luua. Keskkonnaminister Madis Kallas jätab selle aga tegemata. Seades seega julgeoleku seisukohalt vaadates ohtu inimeste elu ja tervise. Kummaline on veel see, et ministrit on selles teemas nõustanud kaitseliitlane ja reservohvitser Neeme Suur, kes pole suutnud samuti ministrile selgeks teha, et NATO julgeoleku laia käsitluse võtmeküsimuseks on kütustega ja toiduga omavarustamise küsimuste lahendamine kriisisituatsioonis, mida omakorda saab tagada läbi boiressursi haldamisvõime tagamise ja sellega tuleb tegeleda ennem kriiside teket ehk rahuajal.
Aga vaeme küsimust põhiseaduslikust aspektist. Kõrgema võimu kandja ehk rahvas on valinud endale esindajate kogu ehk parlamendi, kes teeb ministrile määruse julgeolekuolukorra lahendamiseks vajalike vahendite leidmiseks. Minister aga saadab enda otsusega parlamendi sisuliselt pikalt.
Või teine põhiseaduslik aspekt: iga minister, ministri nõunik ja parlamendi saadik on andnud vande põhiseadusliku korra kehtimise tagamiseks. See tähendab, et antakse vanne elukeskkonna säilimise tagamiseks ja eesti rahva säilimiseks selles elukeskkonnas. Elukeskkonna, keele ja kultuuri säilimist saab aga teostada üksnes juhul kui ülevaade ressurssidest on olemas. Rahvusvahelise õiguse alusel on aga põhiseaduslikus korras kehtestatud õiguste eiramine või nende õiguste mitte tagamine võrdsustatud riigireetmisega. Seega, kui ministri tegevus või tegevusetus seab ohtu inimeste elu ja tervise või elukeskkonna säilimise, kus see riik või rahvas võiks ja saaks elada, on ilmselt tegemist riigireetmisega. Seda enam kui vastav minister on andnud vande tagada põhiseaduslikku korda. Sellisel juhul on tegemist veel põhiseadusega kehtestatud ametivande rikkumisega ja seda toetava korruptsiooniga, sest ametivanne antakse põhiseaduslikku korra tagamiseks. Antud juhul sisuliselt seda aga ei täideta. Kui see tegevus või tegevusetus seab ohtu süsteemselt inimeste elu ja tervise ( ja julgeolekuriskidest ülevaate puudumine seda ka on) siis tegemist on ka inimõiguste sügavama rikkumisega ministri poolt.
Einar Eiland, Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Analüütika Keskus