Bürokraatia vohab Eestis jätkuvalt ja ega EKRE ministridki suuda poole aastaga nende vastupanu väärata.
Jutt käib ennekõike kõikvõimalikest asendustegevustest (vajaliku töö asemel), millega tegelevad ametkonnad, ametnikud ja asutused, tootes endale tööd ja palka, tulemus aga on ümmargune null ning suured rahad raisatud.
On absurdne teha arengukavasid 20-50 aasta peale ette. Esiteks võib juba viieaastase arengukava nurjata valimistulemus, mis toob võimule teised jõud ja siis pole ametnike tööst mingit tolku. Enamik selliseid kavasid aga ongi teatud määral ettevaatavalt võimuideoloogiale sobivad – nagu paljuski Reformierakonna valitsusaja looming, mis täna on kõlbmatu.
Teiseks ei arvesta arengukavad paljus tehnoloogilisi arenguid. Mõne aja eest räägiti veel aktiivselt sellest, kui palju on meil töökäsi puudu 2040. ja 2060. aastal – justkui mingit tehnoloogilist arengut ei tulekski! Aga eks Eesti ettevõtjad ju rõhuvadki ka edaspidi tehnoloogiale UKK ehk ukrainlase kaks kätt.
Teine idiootsus on kliimaneutraalsuse saavutamise kavad 2035. ja 2050. aastaks. Taas – vaadake kasvõi nutiseadmete arengut viimase kümne aasta jooksul! Kindlasti on oodata suurt hüpet ka tööstustehnoloogilistes arengutes ja 2035. aastaks võib olla olemas tehnoloogia CO püüdmiseks. Maailm aga lammutab olemasolevat juba praegu, omamata isegi korralikke alternatiive.
Naastes kõikvõimalike arengukavade juurde võib öelda, et neid on vaja süvariigi vundamendile ehk ametnikearmeele, et pidevalt oleks ees dokumendid, millele toetuda ja mille kaudu tagasi lükata uuendused, öeldes – aga me oleme juba varem teisiti otsustanud!
Just sama ideoloogia järgi töötavad praegu kõik need ametnikud, kes seisavad vastu EKRE ministrite algatatud muutustele – arengukava võimaldab keelduda muudatusi algatamast, võimaldab eirata käsku alustada tööd uute algatuste kallal ja lubab ka uue ministri lauale või seadusandlusesse sokutada dokumente, mis ei lähe kuidagi kokku uue poliitilise jõu agendaga. Kõik see käib praegu ministeeriumides, kus on uued ministrid.
Miks noritakse nii palju IT-minister Kert Kingo välisreisidest keeldumise kallal? Sest ametnikud vajaksid tema välismaal olekut ja näiteks e-valimiste lahtiharutamise toimumist endisuguste, mitte ministri silma all. Kui kass on välismaal, siis on hiirtel kodumaal pidu – just siis lähevad käiku algatused, mis söödetakse ministrile naasmisel ette – nüüd ei saa enam midagi teha, asjad on juba käigus.
Tegu on vana nipiga, millega on varemgi ministreid murtud. EKRE poliitikute puhul see asi ei taha õnnestuda ja seetõttu ongi tulnud skandaalid PPA ja VTA-ga – ametkonnad käivad vanat rada ja vahelejäämisel algatavad opositsiooni toel hüsteeria, et Tema Kõrgust Ametnikku kangutatakse mingitel kurjadel kavatsustel!
Uutel Uudistel pole mingit aimu sotsiaalminister Tanel Kiige enda suunitlustest, kuid teades sotsiaalministeeriumi “lesbimaffiat” võib eeldada, et kui ta ka tahaks LGBT-l raha ära võtta, söödaks ta sealsete vasakliberaalsete ametnike poolt enne karvade ja nahaga, kui vikerkaarelipp ministeeriumi kohalt langetataks.
Süvariiki taltsutada pole lihtne – Marti Kuusiku juhtumi kohtuliku arutelu lükkamine maisse näitab, et justiitssüsteem, eriti aga prokuratuur jätkavad kahtlustatavate karistamist juurdluse ülipikaks venitamise kaudu – selleks et ruineerida inimesed juhuks, kui kohtumaterjalidest ei piisa süüdimõistmiseks.
Rahapesu suhtes Eestis ametlikku juurdlust ei toimu – aga seda, et keegi sellest aktiivselt kaasa löönud pole, saab tõestada ainult juurdlusega. Ka Aivar Rehe osas piirdus juurdlus sellega, et oli vaid enesetapp – aga selleks, mis mehe selleni viis, juurdlust ei tehta.
Ametnikearmee nurjab hetkel seaduseelnõud renditööjõu sisseveo taltsutamiseks, sealhulgas ka sotsiaal- ja justiitsministeeriumi poolt – küll aga soodustatakse näiteks ukrainlaste ja teiste sisserändajate õpinguid, mille järel läheb õpiränne üle elamisloaga töötamiseks. Kolmanda maailma tudengid saavad Eesti riigilt stipendiume ja võimaluse hiljem siia jääda – kogu see süsteem töötab ametnikearmee toel ja arengukavadega ette töötatud juhatuste järgi.
Mõistusevastane ja nunnutav põhikooli lõpueksamite kaotamine õnneks küll vist takerdub ja vähemalt sel kevadel need ikkagi toimuvad, kuid sellegi ümber käivad vangerdused – kogu haridussüsteem on Mailis Repsi käe all tegelenud ainult vana lammutamise ja mingite uute õpisüsteemide juurutamisega, mis Lääne-Euroopas on oma hävituslikku energiat juba näidanud.
Eesti vajab praegu avaliku teenistuse seaduse muudatust, mis lubaks rahva poolt mandaadi saanud poliitikust ministril vastutöötajad varupingile saata ja oma meeskond komplekteerida. Sest ametnikearmee on nagu surnute armee “Troonide mängus” – kui neile kaotad, saab sust endast surnud sõdalane.
EKRE ministritel on praegu tohutult palju teha, sest nad on oma võitlustes üksi – kõik teised eelistaksid paremal juhul pärisvoolu ujumist või vaikset tiksumist. Võidelda ei julge peale rahvuskonservatiivide enam keegi – kuigi just nende algatused on näidanud, et muutustest pääsu ei ole, muidu me sumbume Reformierakonna algatatud seisakusse.