Toivo Tasa: Millest vestab täna “Piirivalve päevik 1990 – 2000”? (7. osa)

Kauane Eesti diplomaat Toivo Tasa sirvib “Piirivalve päevikut 1990 – 2000”, et tuletada lugejale meelde, kuidas Eesti piirivalvet üles ehitati ja seejärel lammutama hakati.

Mõningaid sündmusi 1996. aastast.

1996. a. jaanuaris jõustus nõue, et Eestis tegutsevatel pankadel peab olema 50 miljoni krooni suurune omakapital. Haridusministriks sai Jaak Aaviksoo ja kultuuriministriks Jaak Allik. Valitsus otsustas anda välismaalase passi ligi 300 000-le riigis elavale määratlemata kodakondsusega isikule. Neile mittekodanikele, kes ei olnud esitanud 12. juuliks 1995 taotlust elamisloa saamiseks Eestis, pikendati avalduse esitamise tähtaega 30. aprillini 1996. 23. jaanuaril kinnitas Riigikogu Johannes Kerdi Kaitseväe juhatajaks.

6. augustil lahkus valitsusest Euroopa Liidu asjade minister Endel Lippmaa, sest tema hinnangul oli Tiit Vähi valitsus olnud liiga järeleandlik Vene erusõjaväelaste suhtes ja Eesti-Vene piirireregulatsiooni osas ning kaugenemas Euroopa Lepingu põhimõtetest. 14. augustil tegid erukindral Aleksander Einseln ning Riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Vene agressiooni vastu. 22. augustil ratifitseerisid Eesti ja Läti parlamendid omavahelise merepiiri lepingu. 13. septembril viis kaitsepolitsei Einselni kaitseväe peastaabi relvaäri asjus tunnistusi andma. 20. septembril valiti Lennart Meri tagasi vabariigi presidendiks. 26. septembril tutvustas USA analüütik R. Asmus Tallinnas uurimust Balti riikide julgeoleku tagamisest.

Piirivalve päevik avaldab 1996. aasta kohta järgmist: “Riigipiir ei ole kindlusemüür, millest ükski kärbes läbi ei pääse. Piir on filter. Tarmo Kõuts

Aastaga loodi Eestis teiste riikidega enam-vähem samal tasemel merepäästeteenistus, Eesti piirivalve teadvustas end mereotsingute ja -päästega tegeleva organisatsioonina.

Tallinna reisisadamas viidi sisse skannerite passikontrollisüsteem, mida sel hetkel ei olnud veel Soomeski. Valmistuti ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Eesti mereväe juhtkond tõstatas küsimuse Eesti Riikliku Laevastiku ühendamisest mereväega. Peapõhjusena toodi majanduslik kokkuhoid. Laevastikes valitses kaadripuudus, kulutused olid suured. Merevägi oli oma arengus maha jäänud ja nõrk. Küsimuse lahendamiseks moodustati töögrupp kaitseminister Andrus Ööveli juhtimisel, mis analüüsis kokku kuut erinevat arengumudelit. Laevastiku ühendamiseni ei jõutud.

Piirivalveameti peadirektori Tarmo Kõutsi sõnade kohaselt pidas idapiir paremini kui lõunapiir. seda Balti Assambleel tehtud ettepanekule võtta suund kontrolli kaotamisele Balti riikide omavahelisel piiril, mille alusel tõmmati koomale piirivalve Eesti-Läti piiril. Salakaubaveo juhtumeid oli selle tõttu lõunapiiril enim.

Peadirektor Tarmo Kõuts ja piirivalve staabiülem Aare Evisalu ei olnud rahul piirivalvele mõeldud eelarvaprojektiga, mis võimaldas vaid piirivalve säilimise, kuid mitte selle edasiarendamist.

Valitsus võttis vastu määruse, millega ajateenijate arvu piirivalves vähendati umbes 300 võrra. Piirivalvele kavandatud palgafond ei võimaldanud piirivalvesse juurde võtta ühtegi inimest. Ei suudetud säilitada endist palgataset, otsustavat rolli mängis inflatsioon. Piirivalve juhtivkoosseis püsis suhteliselt stabiilne, suuri kaadrimuudatusi ei olnud. Kõik kutselised piirivalvurid said vajaliku põhiettevalmistuse ning omasid kogemusi, mille tõttu nende tegevus, võrreldes piirivalve algusaastatega, oli oluliselt tõhusam.

Eestist suudeti eemal hoida suuremad põgenike ja illegaalsete immigrantide hulgad, tõkestati tuhandete selleks alust mitteomavate isikut piiriületamine, piiril peeti kinni sadu varastatud autosid ja ujuvvahendeid, tuhandeid liitreid salaviina ja hulgaliselt kaupa, abistati merel hätta sattunud isikuid.

Piirivalvele muretseti hädavajalikke tehnilisi vahendeid. Vastavalt eelmisel aastal Thomson-CSFiga sõlmitud lepingule jätkus idapiiri valvesüsteemide väljaehitamine. Nimetatud valvesüsteem koosnes liikumisanduritest, kaameratest, sideühendustest, valvekeksustest ja ühest radarist. Süsteemi integreeriti juba olemasolevad radarid Smolnitsa külas, Piirissaarel ja Narva veehoidlal. Ikla piiripunktis mindi üle ühtsele arvutisüsteemile.

Strateegiliselt tähtsal kohal asuvas Vaindloo piiripunktis (Eesti põhjapoolseim saar rahvusvaheliste laevateede kõrval) alustati põhjalikku remonti. Tallinna reisisadamas ja Muuga sadamas muutsid piirivalvurite igapäevatöö meeldivaks hästisisustatud tööruumid.

Märts 1996

27.-28. märtsini toimus Karlskronas Balti Instituudi korraldusel Läänemere riikide piiriäärsete alade regionaalse arengu ja koostöö seminar piirialade linnade ja haldusstruktuuride (tolli, piirivalve jne.) esindajate osavõtul. Osalesid Eesti, Läti, Leedu , Valgevene, Poola, Venemaa esindused, Taani Rootsi, Soome ja Norra esindajad. 28. märtsil alustati ohvitseride koolitamisega üheksakuulistel kursustel Paldiskis. Piirivalvest oli osavõtjaid 21, neist üks õrnema soo esindaja. Lõpetanud said lipniku auastme.

Tallinnas alustas piirivalveorkester oma järjekordse, arvult kolmanda helikasseti lindistamist. Koos Tallinna Tehnikaülikooli meeskooriga jäädvustati üliõpilaslaule.

Aprill 1996

Aprillis ühendati Tallinna ja Lääne-Viru piirivalve piirkond. Uue ja suurima struktuuriüksusena moodustati Põhja piirivalvepiirkond, mille ülemaks määrati senine Tallinna piirikonna ülem Raivo Terve. Keskus sai vastremonditud ruumid Süsta tänavale Tallinnas.

Mai 1996

29. mail toimus Naissaarel tuletõrje päästeõppus. Tallinnast Naissaare poole suundus mitu laeva, laadungiks mitmesugused tulekustutamise vahendid, raske tuletõrjeautod kaasa arvatud. Kogu Naissaart haaranud “tulekahju” käisid kustutamas nii piirivalve merevalvekeskuse, piirivalvelaevad üksikdivisjoni kui ka päästeameti üksused.

Tallinna Sadama peadirektor Enn Sarap ja Eesti Piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts kirjutasid vastavatud kekslinna sadama D-terminaalis alla varakasutuslepingule, mille kohaselt Tallinna sadam andis piirivalveametile tasuta kasutamiseks 17 arvutit. Arvutite kogumaksumus oli 361 450 krooni. Arvutid olid mõeldud piirivalve töö tõhustamiseks reisijate kontrollimisel D-terminaalis.

Juuni 1996

Juunis osales piirivalveorkester kuue riigi sõjaväeorkestrite kogunemisel “Arctic Tattoo 1996” Põhja-Rootsis. Eesti Piirivalve Orkester sai WASBE (World Association for Symphonic Bands and Ensembles) liikmeks.

21. juunil lõpetas üheksa Eesti Riigikaitse Akadeemia Sõjakooli piirivalve õppesuuna kadetti, värsket piirivalve nooremleitnanti. Piirivalve ülem andis lõpetanuile üle rinnamärgid Mõõk ja Ilves. Noored piirivalveohvitserid alustasid stažeerimisega rühmaülematena piirivalveüksustes.

August 1996

Augustis toimusid Pärlselja puhkelaagris piirivalvurite III perekondlikud suvemängud.

20. augustil taasavas president Lennart Meri Vaindloo saarel Nõukogude ajal hävitatud mälestustahvli Briti meremeestele. Osalesid Briti suursaadik Charles de Chassiron, kaitseväe juhataja Johannes Kert, piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts jt. Mälestusmärgi taastamise algatas 1930. aastatel Vaindlool meresides teeninud Roman Karu. Tollase mälestusmärgi teksti jättis ta omal ajal pähe.

September 1996

6.-8. septembril peeti Narva-Jõesuus piirivalve õppekeskuses piirivalve autojuhtide III kutsemeistrivõistlused, kus osales kümme neljaliikmelist meeskonda. Parimaks osutusid Valga piirivalve autojuhid.

13. septembril avati Piirissaarel piiriposti uus hoone. Samal päeval avati Saatse piirivalvekordon, mis oli pärast Eesti piirivalve taasloomist esimene täiesti uus kordon. Kui varem oli Värskast kaugeima piirilõiguni kuni 25 km, siis nüüd on kaugeima osani kordonist 5-6 kilomeetrit.

23. ja 24. septembril toimus Eesti-Venemaa piirivalveametkondade vahelise töögrupi istung. 25. septembril osales Eesti piirivalve delegatsioon Ivangorodis Eesti, Soome ja Vene Föderatsiooni piirivalveametkondade merepiirivalve alasel istungil.

24.-26. septembril toimus Hiiumaal Rootsi rannavalvurite ja Eesti piirivalvurite kohtumine. Põhiline arutelu käis tulevase koostöö vormide ja sisu üle. Arutati ka koostööprotokollide allakirjutamist mereotsinguteks ja päästetegevuseks vastavalt SAR-konventsiooni nõuetele.

Oktoober 1996

4. ja 5. oktoobril viidi esmakordselt läbi kaitsejõudude võistlused maastikuvõistluses, mille algatajaks oli Taani lennuväe major Kai Willadsen. Piirivalve võistkond saavutas võistkondlikult I koha ja individuaalselt saavutati kolmikvõit: I koht Matti Kanep. II koht Imbi Savi, III koht Tõnu Lauter.

Maastikuvõistlus koosneb maastikulaskmisest, kaardistamisest ja orienteerumisest.

30. oktoobril avas siseminister Märt Rask Sirgala kandis läbi Puhatu soo kulgeva teelõigu, mis ühendab Mustajõe ja Gorodenko (Punamäe) piirivalvekordonit, hõlbustades ühenduse pidamist nende vahel. Mõne kilomeetri pikkuse teelõigu, mis ehk muidu oleks maksma läinud 12-15 miljonit krooni, andis Eesti Põlevkii piirivalvuritele üle tasuta. Eesti Põlevkivi tootmisdirektor Lembit Võlu kinnitas uue teelõigu avamisel, et just tänu piirivalvuritele ei ole Narva karjääris metallivargusi peaaegu üldse esinenud.

31. oktoobril sai Pärnu sadama piirivalvepost uued tööruumid. Need remontis ja sisustas AS Pärnu Sadam.

4. novembril algasid Piirivalvekoolis Eesti kaitseväe mereväeohvitseride ettevalmistuskursused. Kursused olid mõeldud merekooli lõpetanud ning vastavalt kas laevajuhi või laevamehaaniku diplomit omavatele merespetsialistidele.

Piirivalveameti mereosakonna poolt välja töötatud ja mereväe ülema poolt kooskõlastatud programmi järgi toimuvatel kursustel õpetati kaitse- ja mereväe põhiteadmisi ja -oskusi, samuti teadmisi ja oskusi tegutsemiseks kriisi- ja õnnetusolukorras merel ning nendele järgneval stabiliseerimisperioodil. Koolitust aitasid korraldada välisspetsialistid.

November 1996

5. novembril saavutati põhimõtteline kokkulepe Eesti – Vene riigipiiri kohta, milleni jõudsid välisministrid Siim Kallas ja Jevgeni Primakov Petroskois. Eelmainitud leping ja Eesti – Vene vaheline leping merealade piiritlemisest Narva ja Soome lahes said Eesti valitsuse heakskiidu 28. novembril. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemise kirjelduse järgi kulges uus idapiir laias laastus mööda Eesti – Vene ajutist kongtrolljoont. Kagupiiril tehti siiski  mõningaid õgvendusi nii ühelt kui ka teiselt poolt.

6. novembril toimus Tallinnas Balti Ministrite Nõukogu piirivalve kõrgemate ametnike komitee istung, mida juhatas Eesti Piirivalveameti peadirektor mereväekapten Tarmo Kõuts. Leedu delegatsiooni juhtis Leedu Piiripolitsei peakomissar Audronius Beisys, Läti delegatsiooni piirivalvejõudude staabiülem major Janis Juliks.

Märgiti, et kõigis kolmes riigis on esmajoones tõhustatud välispiiride valvet. Jõuti seisukohtale, et reaalne poliitiline, majanduslik ja kriminogeenne olukord ei võimalda lähematel aastatel loobuda kontrollist riikidevahelistel piiridel, illegaalse immigratsiooni, relva- ja narkoäri, salakaubaveo, ebasoovitavate isikute ja kurjategijate liikumise ning varastatud autode üle piiri toimetamise tõkestamiseks tuli jätkata piirikontrolli ka sisepiiridel.

16. novembril kohtusid esimesel matskohtumisel laskmises piirivalve ja Põlva politseiprefektjuuri kodukaitse malev. Võistlused toimusid piirivalve ülema rändkarikale ja selle initsiaatoriks oli Eesti piirivalve taaslooja Andrus Ööveli isa Voldemar Öövel.

Novembri lõpul toimus Soomes Eesti, Soome ja Venemaa piirivalve töögruppide kohtumine. Arutati olukord kolme riigi piiridel, 1995. aasta koostöö tulemusi ning koostati töögruppide 1996. aasta tegevusplaani projekt. Osalejad leidsid, et olukord piiril on muutunud stabiilsemaks. Kui 1995. aastal juhtis kolme riigi koostööd Soome piirivalve, siis 1996. aastal siirdus juhtroll Venemaa piirivalvele ning 1997. aastal Eesti piirivalvele.

Detsember 1996

Detsembris lasti pidulikult vette piirivalvelaev pikker – esimene sõjajärgses Eestis valminud relvastatud alus. Laeva õnnistas sisse Eesti meremisjoni vaimulik Jaan Jaani, ristiemaks oli Helle Meri. Laeva hakati ehitama 1994. aasta mai algul ja see läks maksma 14,9 miljonit krooni. Pikker on 30 m pikk ja 5,68 m lai, veeväljasurve 88 tonni. Laev võib arendada kiirust kuni 24 sõlme. Meeskond on kuueliikmeline, pardarelvastusse kuuluvad paariskuulipilduja 2M-5 (kaliiber 14,5) ja kaks Gorjunovi kuulipildujat (kaliiber 7,62). Peale selle on laeval tuletõrje veekahur, päramootoriga kummipaat ja mitmesugused päästevahendid. Ahtritekile või paigutada õlireostuse tõkestamise vahendeid.

Piirivalveameti Wismari tänava rendimajas avati vabariigi aastapäeval piirivalveohvitseride kasiino.

Eesti piirivalvurid said uued mundrid. Laiguline välivorm ja hall teenistusvorm vahetati rohelise vastu. Uuenes ka käisele paigutatav piirivalveembleem. Vormi valmistas Klementi õmblusvabrik, materjaliks kasutati Soome piirivalve poolt ära proovitud kangast. Esimesed 100 mundrit said Võru piirikaitsjaid.

Eestit külastas USA rannavalvelaev Gallantine.

Fakte:

·  Piiril peeti aasta jooksul kinni 94 võltsitud passi.

·  Tegevteenistuses oli 2 200 piirivalvurit, nendest kutselisi piirivalvureid 1 700 ja ajateenijaid 500. Lisaks töötas piirivalves 470 teenistujat.

·  Naisi oli piirivalves 300, neist kutseliste piirivalvuritena ametis 251, enamik neist passikontrolöridena. Kõige noorema kutselise piirivalvuri vanus oli 19 ja vanima 64 aastat. Keskmine piirivalvuri vanus oli 25-30 aastast.

·  Piirivalvest pidi lahkuma 244 inimest, umbes 180 distsipliinirikkumiste pärast. Käskkirjaga (välja arvatud aastapäeva puhul) said kiita 220 inimest. ”
Niisugused olid tööd ja tegemised aastal 1996. Allpool paar sõna praegusest.

Mõne kuu eest ilmus teade sellest, et laupäeval 9. oktoobril kogunesid Eesti Piirivalve veteranid Peipsi ääres endises Piirivalve Remniku Õppekeskuses, tähistamaks tagantjärele veel kord piirivalve taasasutamise 30. aastapäeva. Sest paljude veteranide meelest ei olnud selle olulise päeva ametlik tähistamine 2020. aastal piisavalt ulatuslik, otsekui rahuldades eeskätt politseipealikest domineeritud PPA vajadusi.

Remnikul heisati alustuseks pidulikult Eesti Piirivalve lipp, kohaletulnuid tervitas taasasutatud Eesti Piirivalve esimene ülem Andrus Öövel. Remniku mälestuskivi juurde asetati pärg. Meenutati manalateele läinud kaasvõitlejaid. Käidi tutvumas Vasknarva kordoni tööga, mille kohta jagas selgitusi kordoni välijuht leitnant Heinsoo. Päeva lõpetas pidulik õhtusöök Remnikul, kus ühtlasi vaadati 1991. sündmusi kajastavaid ajaloolisi videofilme.

Veel otsustasid piirivalveveteranid sel päeval asutada uue ühingu Piirivalve Taasloojate Kogu, millega oodatakse liituma kõiki kunagisi ja tänaseid piirivalvureid. Ühing võtab endale kohustuse aidata nõuga ja jõuga kaasa järgmisel aastal ees ootava Eesti Piirivalve 100. sünnipäeva – piirivalve algse asutamise aastapäeva – väärikale tähistamisele.

Jõulude eel kerkis taas avalikkusse Piirivalve laevade viimine uue üleriikliku, s.t. kõiki Eesti laevastikke hõlmava mereväe suurlaevastiku koosseisu. Taavi Aasa sõnul andvat see vangerdus riigile 26 miljonit kokkuhoidu. Tõsi küll, alles 20 aasta möödudes. Ja kujutades ette, nagu peakski kaitseotstarbelise laevastiku eesmärk olema rahaline kokkuhoid isegi nende ülesehitamise faasis. Aga selle läbi võiks saavutada, et vähemalt piirivalvurite mereline haru pääseks vabaks politseipealikest, -mundritest ja -mentaliteedist. Küllap oleks sellest edaspidi positiivset organisatsioonilist tuge ka maismaapiiri valvavatele-kaitsvatele kordonitele. Paigutades näiteks taas rohkem valvelaevu alalistesse võtmekohtadesse piki mererannikut. Nii nagu see varem, enne omaette käsuliiniga piirivalve lammutamise algamist juba oli.

Varasemaid agaramaid Eesti piirivalveorganisatsiooni tühistajaid piirivalvurid teavad. 2021. a. ilmunud koguteose “Ilvese jälgedes. Meenutusi Eesti piirivalvest” lk. 88 seisab: “Paraku katkes piirivalve iseseisev areng 2010. aastal pärast pealesunnitud ühendamist politseiga. Tugeva ja hästitoimiva ametkonna lammutamise taga seisid otseselt sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl ning erakonna IRL ministrid Marko Pomerants ja Ken-Marti Vaher. /…./ suurimaks likvideerijaks kujunenud Pomerants allutas piirivalvurid täielikult politseilisele juhtimisele. /…./ Täites entusiastlikult poliitilisi suuniseid, suhtus politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher piirivalve käsuliini hävitamisse ning isikkoosseisu ümberkantimisse täie tõsidusega. See tekitas korvamatut kahju ka piirivalvurite motivatsioonile, alandades töötajate väärikust, madaldades piirivalve traditsioone ning sundides endistele kaitseväelastele peale politsei mentaliteedi. Ametite ühendamise tagajärjeks oli enneolematu piirivalveteenistusest lahkujate laine.” Täna, meie piirivalve masendava alamehitatuse ja varem koolitatud ligi 5000 mehelise kaitsesuutliku piirivalve sissireservi tuuldesaatmisega ühenduses peavad piirivalvurid silmas ka viimaste aegade kaitseministreid koos nende ametnikega.

Lühikest aega siseminister olnud Katri Raik on pidanud piirivalvurite muret riigipiiri kaitsevõime ja varasema käsuliini hävitamise pärast nostalgiliseks, aastatega vaibuvaks meeleoluks. Kurtjad lihtsalt nutvat taga oma teenistusastmeid ja kena vormiriietust. Tegelikult olevat piiri valvamisega meil täna kõik väga hästi ning piirivalvuri ja politseiniku töö olevatki suuresti üks ja sama. Kas hoogne pr. Raik ütleks nii kerglaselt ka näiteks Soome kaitsesuutliku ja endiselt selge käsuliiniga piirivalveorganisatsiooni kohta? Soomes ei mõtle isegi sotsid oma sõjaväestatud piirivalvet “politseistamise” läbi “tsiviilistada”. Nõudku seda või Brüssel. Soome velled ei pea täna otsima rahalist kokkuhoidu oma piirivalvevahendeid koondades. Sest olukord Poola-Valgevene ja Leedu-Valgevene piiril on ebakindel. Läti-Valgevene piiril jätkub ebaseaduslikke sissetrügijaid külmale vaatamata. Ukraina on Vene vägede rõngas. Initsiatiivi haaranud Kreml pressib NATO-lt välja julgeolekutagatisi, surudes Soomet ja Rootsit alliansist eemale. Eesti rajal on seni olnud suhteliselt rahulik, kuid Suitseva Küünla valitsus otsib Eesti piirivalves ikka veel kärpekohti. Idapiirijoone kindlustamist rutati pärast EKRE kirjalikku avaldust ja kogu opositsiooni ning avalikkuse meelepaha 2021 küll tõhustama. Kuid endiselt ei jätku kõige tähtsamat: piirivalvureid ja nende pädevaks juhtimiseks kõrgemaid piirivalve- (loe: mitte politsei-)ohvitsere. Ei ole taastatud omaette professionaalset ja selget piirivalve käsuliini. Seda vist kardab keegi Eesti laiapindses riigikaitses kui vanapagan välku? Ei ole tahetud – vähemalt mitte otse – panustada sõjaväestatud professionaalse, s.t. kaitsesuutliku ja reservidega piirivalve taastamisse. Vaid kui üldse, siis vist niiöelda Saksa moodi millessegi ontlikult ohutusse? NB! Lisaks Schröderile jt. on ka juba üks hiljutisi Prantsusmaa peaministreid asunud neil päevil Kremli nafta- ja gaasikompanii leivale. Suurem riiklik rahalaen kaitsevõime kõige kiirema ülesehitamise nimel näib Eesti praegusele valitsusele eriti võimatu. Ent kallis aeg, mis sent-haaval raha kogumisele kulub, see muudkui kaob käest. Mahajäämus suureneb.

Piirivalvureid oleks Eestil Piirivalve Taasloojate Kogu esimehe Andrus Ööveli sõnul vaja lausa 4-6 korda praegusest rohkem. Ka politseinike (mitte kõrgete politseiülemuste) suur puudus nagu päästjategi oma on ammu teada. 2021. jaanuaris võimule asunud Suitseva Küünla valitsus nullis pea täielikult selle positiivse, mida EKRE ministrid olid suutnud vankuva Jüri Ratase ja ohkiva Isamaa kabinetis läbi suruda. Küsimuseks jääb: kust loodab leida Eesti praegune valitsus vajalikku meeleparandust ning rahu sel Issanda karistava 2021. aasta finaalis?

Ent meie mõtted olgu positiivsed. Nendega soovigem hubast ja rõõmsat aastavahetust kõigile Uute Uudiste lugejaile!

Eriti tugevat tervist, jõudu ja tahet soovime kõigile neile naistele ja meestele, kes nüüd ja edaspidi mitte ainult ei valva, vaid ka kaitsevad meie piiri ja piirijooni, kel on selleks vajalikud relvad, transpordivahendid ja treenitud reservid, kes on õppinud tegema koostööd niisama tublide kaitseväelaste, kaitseliitlaste, politseinike ning päästjatega – vaba Eesti püsimise nimel. Uus aasta olgu parem!

(Järgneb)

Toivo Tasa (EKRE)

Loe lisaks:

https://uueduudised.ee/varia/toivo-tasa-millest-vestab-tana-piirivalve-paevik-1990-2000-5-osa/

https://uueduudised.ee/varia/toivo-tasa-millest-vestab-tana-piirivalve-paevik-1990-2000-6-osa/