Trammist väljatõukamise lugu tunnistati libauudiseks – nagu mälestusküünlaid jalgadega peksnud venelased huligaanideks

Kanuti kamba lugu on soikumas ja viimase lükke selles suunas tegi prokuratuur, kes tembeldas süüdlaseks väidetavalt valetunnistuse andnud kannatanu. Kui võimalik on aga lapsel trammist välja hüpata ja miks peaks ta seda tegema?

Neljapäeval ilmus Postimehes üks uudis, mille kohaselt lükkas prokurör Kuku raadio saates «Raadioekspress» ümber meedias esitatud väited, nagu oleks 14-aastane poiss Kanuti aia lähedal noortekamba poolt liikuvast trammist välja visatud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Marika Reintop ütles, et kannatanu poolt avaldatud versioon ei leidnud kinnitust, kuriteo toimepanemist ei tuvastatud. “Kuritegu polnud, juhtus lihtsalt noore inimese mõtlematu tegu,” tõdes Reintop Postimehes.  “14-aastast noormeest valeteate esitamise eest vastutusele ei võeta,” lubab ta. Kas tõesti usub prokurör, et viga saanud nooruk mõtles kõik välja? Kui palju hüppab üldse statistiliselt Tallinnas inimesi ise trammist välja?

Prokuröri sõnul selgus tõendeid kogudes, et vanadel trammidel saab uksi kergelt lahti teha ja kannatanu võis hoopis ise trammist välja hüpata. Pange tähele uurimise tulemust – “kannatanu võis ise hüpata” – see näitab, et tegelik põhjus on siiski teadmata ja otsitakse sobivaid põhjendusi. Kui vaadata üht sotsiaalmeedias levitatud videot ühe poisi sadistlikust peksmisest, jääb siiski mulje, et trammiloolgil võib tõsi taga olla, kuid seda üritatakse summutada.

Postimees nimetab trammilugu libauudiseks, aga ehk on tegu hoopis libauurimisega? Igastahes on EKRE juba saanud tõsiseid signaale, milles seatakse politsei ja prokuratuuri uurimise käik ja tulemus tõsise kahtluse alla.

Kogu see lugu jääbki segaseks – kuidagi kahtlaselt kadunud on see noortekampade saaga. Kas keegi tõesti usub, et pärast paari ministri õhtuseid pargikülastusi on see probleem lahenenud? Tegu on täiesti selge probleemi vaiba alla pühkimisega, et järgmise juhtumini rahus saaks elada.

Eriti paneb kahtlema asjaolu, et tegu oli ju vene kampadega, Tallinnas aga kasvab venemeelsus järjest tuntavamalt, Kremli ruupor Yana Toom dikteerib Keskerakonnas avalikult oma tahtmisi ning Mihhail Kõlvart käitub linna kui oma “pomestjega”. Viimast tõestab ka Delfis avaldatud lugu, mis näitab volikogu esimehe antipaatiat riigilipu vastu ja mida saab lugeda SIIT.

Meenutagem sedagi, kuidas 26. märtsi esimestel minutitel peksid purjus venelased Vabaduse väljakul jalgadega küüditatute mälestusküünlaid, kuid ei õigusorganid ega Jüri Ratase valitsus ei näinud selles rahvusliku vaenu õhutamist, vaid võtsid seda huligaansusena. On täiesti mõistusevastane, kuidas hoidutakse sedavõrd politiseeritud teemas nagu okupatsioon ja küüditamised, nägemast otsest omariiklusele vastutöötamist!

Jüri Ratas ütles küüditamispäeva sündmuste järel Riigikogus küsimustele vastates kaudselt välja, et ta ei saa hakata seda juhtumit vene kogukonna ärritamise vältimiseks poliitilisena  käsitleda. Ilmselt ei saa riigivõimu arvates ka vene kampade maharahustamist jõuliselt teha – äkki võtavad uue pronksiöö ette ja rikuvad edumeelse riigi maine!