Ühe küsitluse lugu – pidi olema erakondade populaarsusest, aga keskendus referendumile

Uutele Uudistele kirjutanud inimene kirjeldab üht küsitlust, millele tal tuli vastata – järeldused toimunust tehku igaüks ise.

“Tahaksin võtta sõna reitingute ja küsitluste teemal. Olen juba aastaid imestanud nende küsitluste tulemuste üle. Mart ja Martin Helme on oma saates “Räägime asjast” antud teemat mitmel korral käsitlenud, kuid nüüd osutusin ma ise vastajana väljavalituks ning pilt sai selgemaks.

Niisiis – sain umbes nädal tagasi (olles tänaval, keset suurt liiklusmüra) kõne. Üldiselt ei vestle ma helistajatega erinevate müügipakkumiste või reklaamide teemal, kuid kuuldes, et tegemist on küsitlusega erakondade populaarsusest, otsustasin osaleda.

Arvan, et ei tee küsitlejale liiga, kui ütlen, et tegemist oli vähese haridusega naisterahvaga, kes sõna otseses mõttes VEERIS mulle küsimused ette, tehes nende ettelugemisel mitmeid kordi vigu. Nagu laps, kes õpib alles lugema.

Küsitlus algas küsimustega, mis puudutasid Perekonnaseadust.

Täpne sõnastus ei meenu, kuid lause teine pool sisaldas endas viidet Perekonnaseadusele. Ütlesin küsitlejale, et “selliselt” esitatud küsimusele vastamiseks peaksin täpselt teadma, millisele paragrahvile või lõigule Perekonnaseadusest, viidatakse.

Küsitleja peaks olema valmis ka vastuküsimusteks, et küsimuse olemust küsitletavale selgitada. Eriti, kui see eeldab mõne seaduse perfektset tundmist.

Selgituse asemel veeris küsitleja mulle küsimuse teistkordselt ette, mitte midagi juurde lisamata. Ta ei saanud ka ise aru, mida küsis.

Küsimusi oli kokku 10 ringis, nende seas ka minu vanust, haridust ja perekonda puudutavad.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et osad küsimused ei olnud üheselt mõistetavad. Neid võis mitmeti tõlgendada.

Teiseks – paistis ridade vahelt kallutatus, millise vastuseni tahetakse jõuda. Küsitlus oli kreenis liberalismi ja samasooliste abielude tolereerimise suunas.

Eelviimane küsimus oli: “Kas Perekonnaseadus peaks kaitsma “KÕIKI” Eesti peresid?”.

Vastasin, et loomulikult (seega läks vastusena kirja “Jah”), kuid lisasin, et PERE moodustavad Eesti Vabariigi seaduste järgi eri soost inimesed. Mitte samasoolised.

“Jah” vastus annab aga võimaluse manipuleerimiseks, kui selgitust juurde ei lisata. Möll käib ju selle ümber, et ka samasooliste kooslus tunnistataks “perekonnaks”.

Vaid viimane küsimus puudutas erakonda, kelle valiksin, kui valimised toimuksid täna. Seega ei olnud küsimustik erakondade populaarsusest, pigem puudutas see eelseisvat abielureferendumit. Kaudselt viitavad vastused muidugi sellele, kas tegemist on konservatiivse või liberaalse maailmavaatega inimesega.

See oli lihtsalt üks näide, kuidas saadakse tulemused, mida meile meedias esitletakse – ebaselgete ja mitmeti tõlgendatavate küsimuste abil, milles on kallutatus juba sisse programmeeritud.

Valede eeldustega (mis tundus olevat taotluslik), ei olegi võimalik jõuda õigete järeldusteni.

Kuna tänavamüras jäi jutu alguses segaseks küsitluse teostaja firma nimi, ei antud kõne lõpus selle küsimiseks enam aega.

Kõne lõpetati küll tänades, kuid ülikiirelt. Kantar Emor see ei olnud, nimi oli lühem.” (Norstat? -toim.)

Kirjasaatja nimi on toimetusel teada