10.11.2022
Urmas Reitelmann.
Briti pervertide ja nende kaitsjate käitumismustrid on identsed Eesti omadega. Ei soovita märgata, uurida ega süüdistada. Vahelejäämisel laskub kuriteo kohale vaikus.
Eriti groteskne ja küüniline on vaikimist nõudvate instantside viide laste kaitsmisele. Kus olid lastekaitseorganisatsioonid, politsei ja prokuratuur, kui reformipartei loodud “riigiaadli” esindaja laste pilastamisel piltlikult öeldes püksid rebadel vahele jäi? Ei näinud, ei leidnud midagi taunitavat olukorras, kus ka kõige niruma loogika ja üldistusvõimega inimene tajub räiget pilastamist ja laste ärakasutamist nii ema kui kasuisa poolt.
Reformierakonna ladvik on tõestanud, et nende jaoks ei kehti vähimadki kõlbluse normid, puudub inimeseks olemise võime ja kaastunne ohvrite vastu. Nende untergang on sedavõrd totaalne, et pedofiiliat kaitsev grupeering on muutunud põhjakihiks Eesti poliitikas ning jääb igavesti kandma perverdipartei templit lisaks varaste, väljapressijate, korruptantide ja rahapesijate omadele.
Ma ei kujuta ette, et genosse Mihkelson astub veel kunagi ausa näoga Riigikogu saali ja teda ei tervitata vilekooriga ning reformibandet ootab parlamendis viisakas ja leebe kohtlemine. Seda ei juhtu eales, kui ringkaitse perverdi ümber senisel moraalitul moel jätkub.
Kui kümne miljoni varastatud dollari perekonna printsess kaitseks sama kirglikult ja kompromissitult Eesti rahvuslikke huvisid, ei oleks me tänaseks juba totaalselt venestatud riik, kus lüüakse absoluutse vaesuse näitajaid, riik, kus elukalliduse tõus ja inflatsioon ei teeks maailmarekordeid, ja maa, mida liitlased ei peaks kaitsmise vääriliseks.
Lähiaja sündmustele mõeldes tekib tahtmatult küsimus, kus on see piir, mil Reformierakonna ladvikul hakkaksid “kellad helisema”, milline peaks olema kuritegu, mida nad peaksid vähemalt uurimist väärivaks. Mõrv või sarimõrvad need ilmselt ei ole. Massimõrv äkki?
Urmas Reitelmann,
EKRE Riigikogu saadik