25.09.2021
Ameerika abordiõiguslased. Pilt on illustratiivne.
“Detailide üle võib vaielda. Ja vaieldakse ka, eneseunustuse ja vahkvihani välja. Kuid põhilisi, tähtsaimaid algpositsioone ei muuda miski.
Ühtede meelest on loode kuni sündimiseni lahutamatult teda kandva naise keha juurde kuuluv jätke, millega naisel on väärandamatu inimõigus toimetada nii, nagu ta ise tahab. Kellelgi teisel, eriti meestel, siin sõnaõigust ei ole.
Teised leiavad, et loote vägivaldne kõrvaldamine naise kehast pole muud kui sündimata lapse teadlik ja tahtlik tapmine. Eriti jõhker veel seetõttu, et mõrva ohvril endal puudub absoluutselt igasugune võimalus enese eest seista, vastu hakata.
Seda teemat käsitleti Yle TV vestlussaate „A-studio“ teises pooles 20. septembril. Saatejuht oli Petri Raivio. Ainus saatekülaline saate selles osas oli Jaana Hirsikangas, organisatsiooni ÜRO Naised Soomes tegevjuht.
Saatejuht alustas juttu hiljuti USA-s Texase osariigis vastu võetud seadusest, mis oluliselt kitsendab legaalseid võimalusi teha aborti.
Jaana Hirsikangas leidis: „See on täiesti ehmatav, et ühes maailma suurriikidest võetakse praegu vastu selliseid otsuseid. See on äärmiselt murettekitav signaal kogu maailmale.“
Ta kurtis veel, et USA-s on 2017 – 2020 vastu võetud 250 aborti puudutavate seaduste muudatust ning 89% neist on viinud arengut abordiõigusele (= abordivabadusele) ebasoodsamas suunas.
„See on nimelt see signaal ja see, et nüüd minnakse selles suunas, see tugevdab seda liikumist, mis väga tugevalt on piiramas naiste õigusi ja nagu toomas tagasi neid „traditsioonilisi väärtusi“ [jutumärgid olid intonatsioonis ja kehakeeles selgesti märgatavad], mis tahab naisele kätte näidata koha, mis on keset traditsioonilist perekooskonda, kus tal ei ole mingit aktiivset rolli ühiskonnas, mis tänapäeva kuulub.“
Õiget ja head arengut näeb Hirsikangas näiteks Iirimaal. „Iirimaa on võimas näide sellest, seal oli üks maailma rangemaid abordiseadusi ja nüüd on seal siiski jõutud edasi ja nüüd on abort seal seadusega lubatud. See on nimelt see küsimuste küsimus, kuidas saaks ka teised riigid samas suunas liikuma.“
Abordivastaste meeleolude tõusu Euroopas analüüsis Hirsikangas järgmiselt: „See ei ole üldse juhuslik, see on globaalne liikumine, konservatiivne, populistlik liikumine, mis teadlikult püüab vähemustelt – seksuaal- ja soovähemustelt ja ka naistelt paljusid õigusi ära võtta, ja väga tugevalt, mis seostub nimelt selle abordiõigusega, aga peale selle ka seksuaal- ja paljunemistervis (lisääntymisterveys) ehk tahetakse väga palju neid õigusi ära võtta. Siin on eriti tähtis roll rahastamisel, USA-lt tuleb palju raha, aga Venemaalt ka, Euroopas on fonde – Poolas ja Prantsusmaal, mis rahastavad nimelt seda liikumist, mis siis korraldavad muuhulgas selliseid desinformatsioonikampaaniaid, kus teadlikult räägitakse abordist ja antakse naistele väärteavet selle kohta, mis on abort ja kuidas tuleks sellesse suhtuda.“
Kui sellest temperamentsest jutuvoost väike toibumispaus võtta, siis võib kujutleda, kuidas võtavad selle sõnumi vastu need, kelle meelest abort on sündimata lapse tahtlik tapmine.
Tekib küsimus, miks naisorganisatsiooni tegevjuht abordivastase liikumise rahastajate kõrval mainimata jättis Sorose fondide ülemaailmse võrgustiku, mis „seksuaal- ja soovähemuste“ ning abordiõiguste eest võitlejate peamine finantseerija ja taganttorkija on.
Jaana Hirsikangas oli väga mures ka selle pärast, et mitmed riigid kipuvad Istanbuli lepingust eemale tõmbuma. Seda teemat siinkohal analüüsida pole otstarbekas, kuna Uued Uudised on seda põhjalikult teinud SIIN
Organisatsioon ÜRO Naised Soomes on tänavu tegutsenud juba 40 aastat. Tegevjuht võib tehtud tööga rahul olla: rahvaalgatus, mis nõuab Soome abordiseaduse olulist lõdvendamist, kogus toetusallkirju rohkem kui vajalikud 50 000 ning jõudis Eduskunta tänavu mais. Lähemalt on sellest algatusest olnud juttu möödunud aasta oktoobris Objektiivis.
Ka selles valdkonnas toimub ülemaailmne koordineeritud pealetung traditsioonilistele väärtustele – sõnapaar, mida mina kunagi jutumärkidesse ei pane. Kummal pool rindejoont seista, sõltub igaühe põhihoiakutest. Vaielda võib detailide üle.”
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
