13.01.2021
Igor Gräzin
Seoses Reformierakonna algatatud initsiatiiviga korraldada Venemaaga ühinemise küsimuses rahvahääletus peab õigusteadlane ja endine Riigikogu liige Igor Gräzin vajalikuks meenutada olulist seika.
„Kuna Reformierakonna ettepanekud on seotud Eesti allutamisega Moskvale, pean vajalikuks meenutada: kaks Reformierakonna välisministrit õkva järjepanu on pidanud läbirääkimisi Moskvaga selleks, et ära anda Eesti territooriume Venemaale,“ kirjutab Igor Gräzin oma sotsiaalmeedias.
„Üks rääkija oli Kaljurand, kes püüdis sokutada meie maid läbi Vene välisministri Lavrovi. Meid oli neli saadikut, kes läksid Moskvasse, et seda ettepanekut nulli lükata. Tuletan meelde, et too maade äraandmise lepe on täna projektina tehtud MINU parandusega, mis VENEMAALE EI SOBI.“
Piirilepingu saaga
Eesti ja Venemaa esimene katse piirilepet sõlmida ulatub 2005. aastasse, kui 18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.
18. veebruaril 2014 allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist.
Piirileppe ratifitseerimisel jääks Eesti lõplikult ilma 5,2% Tartu rahulepingu järgsetest aladest, st Narva jõe tagustest aladest ja Petserimaast, mis rahulepingu alusel kuuluvad Eestile.
LOE LISAKS
Reformierakonna „kasulikud idioodid“ jõudsid ka Vene meediasse