29.12.2023
Postimees on üks huvitav nähtus, paraku huvitav samas mõttes, nagu Delfigi – et on kakskeelne ja sellest johtuvalt tihtipeale ka kahekeelne.
Kaks päeva tagasi avaldas venekeelse Postimehe peatoimetaja Sergei Metlev eestikeelses Postimehes kirgliku loo „Vene rakett tapaks ekrelast samamoodi, nagu teie vihatud rivaale, härrad Helmed“. Härra Metlev on noor ja minu teada eestimeelne ajakirjanik, nii et asi paistab olema pigem isiklik, kuid seda me näeme ajakirjanduses igal sammul.
Kujund on muidugi tappev, nagu toosama ülalmainitud „vene rakett“. Ma ei hakka siin arvustama Sergei kirjutist, aga kindlasti pööran tähelepanu asjaolule, et see ilmus ainult eesti keeles, kuigi autor on just venekeelse toimetuse juht ja loos käib jutt Venemaa kuritegelikust agressioonist. See peaks ju venelasi huvitama, kas pole?
Aga ma räägin teile, miks ei ole seda Helmesid sarjavat kirjutist vene keeles avaldatud. Asi nimelt selles, et EKRE ei kõneta venekeelseid valijaid ja selle liikmed lausa väldivad vene keeles kõnelemist, rahvuslased nagu nad on. Seepärast ilmselt arvaski Sergei Metlev, et ei ole mõtet torpedeerida oma vene väljaandes erakonda, mille koosseisus venelasi ei olegi ja kes venelastele ei poe, kuna sellise loo poliitiline rentaablus oleks madal. Las eestlased madistavad omavahel ise.
Kuna aga keskerakond võib oma ühe „vene“ tiivaga loota vaid venekeelsete häältele, on just selle madistamine vene Postimehes kordades efektiivsem, kasvõi klikkide rohkuse mõttes. Ja seal ilmubki praegu järjepanu tuliseid kesikufoobseid filipikaid, nii et nad moodustavad väljaande internetiväljaandes lausa esikolmikuid, võib-olla isegi esiviisikuid. Paras Jedinaja Rossija käsilastele ja Toomi kaasosalistele, aga mind rohkem huvitavad teatud ajakirjanduslikud tendentsid.
Ma hakkasin isegi naerma, kui avastasin, et rus.Postimees on jällegi avaldanud eestlasest emeriitprofessori Rein Ruutsoo võimsa keskerakonnaterminantse loo, mis omakorda ei ilmunud eestikeelses Postimehes!
Nii et venekeelne Metlev kirjutab eksklusiivselt eesti keeles, eestlane Ruutsoo aga eksklusiivselt vene keeles. Ausalt, head ajakirjanikud, sellise olukorra peale jääb ainult viina võtta ja rõõmsalt naerda, sest, nagu ütlevad venelased, „tut bez pollitrõ ne razberjošsja“.
Aga härra Ruutsoo on hää, tõesti hää. See minu hinnang kui Eesti Vabariigi igasuguste ajakirjanduslike autasudega ülekülvatud ja siis tühistatud lindprii ajakirjaniku kiitus on muidugi nagu Robert de Niro pättkangelase näpuvibutus filmis „Gängster on ka inimene“ korraliku juudist doktor Soboli suunas: „You’re good!“, aga seda vabamalt võin ma oma kogemustele, intellektile ja veendumustele toetuvaid mõtteid avaldada – mittetühistatud kolleegid seda paraku teha ei saa, et ka neid ei tühistataks. Peab ju meie riigis keegi mittetühistatuks jääma, muidu oleks päris imelik.
Tsiteeriks nüüd naudinguga mõningaid kohti härra Ruutsoo ülipikast venekeelsest loost „Küünik Kõlvarti ja tema partei teekond täieliku krahhi poole“.
Autor kirjutab:
„Kõlvart ei saanud mitte mõista, et pärast Venemaa avalikku kallaletungi Ukrainale ei saa Ratase tiib enam tingimusteta kaitsta Putini poliitikat (keskerakonna liikmed on toetanud kõiki Putini agressioone, k.a. sõjategevust Donbassis).“
„Kõlvart, jäädes ustavaks valitud „missioonile“, püüab mobiliseerida erakonda kursile, mis võitleb Eestile vastu ja destabiliseerib Eestit. Tema avalduste keskel, mis on tulvil vaenulikku, agressiivset destabiliseerivat retoorikat, on leppimatus eesti rahvusriigi konsolideeruva poliitikaga.“
„Kõlvarti poliitiliste ideaalide kohta ilmekalt räägib ka see, et tema jutus ei ole eesti keel mitte „riigikeel“, vaid „ühiskondlikus sfääris prevaleeriv keel.“
„Kuni 24. veebruari sissetungini kordasid keskerakonna esindajad (Yana Toom, Andrei Korobeinik jt) Putini valet, õigustades Venemaa agressiooni Donbassis.“
„Kõlvart, Toom ja teised mobiliseerivad reaktsionääre ja neid, kes ammutavad inspiratsiooni eestivastastest meeleoludest ja saavad jälle valitud võimu sisse. Kõige häbiväärsem on see, et Kõlvart ei loobu otsesest valest, nagu seda on avaldused „mõnedele inimestele hakati ütlema, et nad on julgeolekuoht, kuna nendel on selline perekonnanimi“. Kõlvart vist unustab ära (kas tõesti unustab?), et just tema provokatiivsed süüdistused vaenulikkuses vene inimeste ja vene keele suhtes olid ja jäävad Putini veresauna alustamise põhiõigustusteks Ukrainas.“
Rein Ruutsoo vene keeles avaldatud lugu on ikka kuratlikult hästi kirjutatud – nii nagu asi on. Miks te siis ei avalda seda eesti keeles, härra Hõbemägi? Kas ka Teil on kaks erinevat tõde – üks eestlaste ja teine venelaste jaoks? Täpselt nagu keskerakonnal?
Siis kuulake, mida professor ütleb: „Pilk tulevikku paneb mõtlema, et see erakond vajab moraalset taassündi“.
Kehtib ka mõne väljaande kohta. Ja veel: mõistes hukka seda, et ETV toimetaja tegi oma tööd, unustate Te vist ära, kuidas Postimees sundlõpetas päevapealt Ahto Lobjaka ja Varro Vooglaiu saate. Ja mitte nigela kvaliteedi või nilbuse pärast, nagu oli „Kinoteatriga“, vaid ideoloogilistel kaalutlustel.
Kas see siis ei olnud maailmavaateline tsensuur?
Ivan Makarov
Samal teemal:
MEEDIAVALVUR: hea härra Kõlvart, palju läks meile maksma Teie särav naeratus?