07.02.2024
Sõbrad ja seltsimehed Tallinnas plaani pidamas. Gocha Beltadze foto (UU)
Eestis solvutakse lausa ridamisi: riigikogulasi ei kutsutud residendi vastuvõtule ja nüüd siis kirjanikke ei lastud Pika Hermanni torni.
Õhtuleht teatab järjekordsest eesti kirjanikega tekkinud probleemist:
„Eesti kirjanduse päeva korraldustoimkond peab kahetsusväärseks ja on häiritud riigikogu kantselei otsusest, millega ei lubatud kirjanikke Eesti kirjanduse päeval Toompeale Pika Hermanni torni lippu heiskama. 30. jaanuar on kinnitatud lipupäevana Eesti vabariigi tähtpäevade kalendrisse kui eesti kirjanduse päev. Mullu toimus selle päeva puhul lipu heiskamine pidulikult avaliku üritusena ja presidendi osalusega. Sel aastal sooviti, et lipuheiskamisel saaksid osaleda mõned kirjanikud, kes sümboolselt esindavad kirjanikke ning oleksid piduliku päeva alguse juures, teatas Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino riigikogu kantseleile. Lipu heiskamisel paluti luba osaleda Mihkel Mutil, Tiina Tammetalul ja Ilmar Tomuskil. Luba selleks ei saadud. Vaino tunnistas Õhtulehele, et „eitava vastuse saamine on väga kahetsusväärne, võib isegi öelda, et olime äraütlemisest omajagu häiritud. Ka jäi meile arusaamatuks, mis oli eituse põhjuseks.“
Riigikogu kantselei vastus oli ümmargune ja toetus kehtivale praktikale ja reglemendile:
„Eesti lipupäevi toimub aastas 19 ja tavapäraselt neil juhtudel lipu heiskamist ei assisteerita. Välja kujunenud traditsiooni kohaselt lubatakse lipu heiskamist assisteerima riiklike tähtpäevade või oluliste riiklike organisatsioonide juubeliaastatel, samuti riigikogu endaga seotud tähtpäevade või riigikogu tegevusega seotud organisatsioonide juubeliaastatel,“ selgitas riigikogu kantselei avalike suhete osakonna juhataja Urmas Seaver.
Nii et põhjus võib isegi arusaadav olla: kui 19 korda aastas hakkaksid Pika Hermanni torni ronima igasuguste lugematute MTÜ-de, loome- ja erialaliitude, erakondade ning ühingute esindajad, siis oleks see juba koomiline. Rääkimata sellest, et tekkiks ebaterve konkurents, intriigid ja tunglemine, mille tagajärjel võiks keegi kogunisti tornist alla kukkuda.
Isiklikult arvan, et teatud kõhklusi ja kartusi tekitas Riigikogu kantseleis ka see tants ENSV lipuga kirjaniku liidu ümber. Et lähevad veel kogemata lipud vahetusse. Juhan Smuuli bareljeefi nimeline kirjanike liit ei ole hetkel küll Pika Hermanni torni liputseremooniaks usaldusväärne.
Eesti kirjanikkond ei astu praegu ohustatud eesti rahvusriigi ja keele ning rahvuse kaitseks, nii et pole neil Pika Hermanni torni asja. Hoidku heaga eemale. Seda enam et kui näiteks nendepoolsest toimkonnast jääks keegi nohusse – kasvõi auväärne Mihkel Mutt, kes on ikkagi eakas inimene – siis võidakse ju teda viimasel hetkel asendada ei tea kellega, näiteks Juku-Kalle Raidiga.
+ + + + + + +
FSB agendina Kremli kasuks spioneeriv eurosaadik ja Yana Toomi lähedane võitluskaaslane Tatjana Ždanoka tõestas taas, et parim kaitse on rünnak.
Ždanoka süüdistas tema salasidemeid Putini luurega paljastajaid… antisemitismis! Ta tegi avalduse, kus väidab, et tema paljastamine „peab juhtima tähelepanu kõrvale natsismi heroiseerimisest“, et tegemist on „planeeritud süüdistustega“ ja „skandaal oli organiseeritud selleks, et nurjata üritus, mis oli pühendatud holokaustile Lätis Suure Isamaasõja aal.“
Toomi sõsar väidab:
„Me kavatsesime näidata filmi Riia getost, sellest, kuidas praegu heroiseeritakse karistussalklasi.“
Nii et kogu see Ždanoka spioneerimise paljastamine olevat antisemiitlik võte, et takistada ühe filmi näitamist. Tema rahvusest spiooni ei paljastata, kelle kasuks nad ka ei nuhiks!
Eriti jälk võte ajal, kui kestab kohutav tragöödia Iisraelis ja Ukrainas.
Ivan Makarov