13.12.2021
Sõjamehe väljanägemisega Afganistani migrandid Türgis.
Mingeid projekte pole mõtet alustadagi, kui need ei lahka probleemi olemust seinast seina – vastasel juhul on tegu kallutatud ideoloogilise tellimustööga, nagu see kipub ilmselt olema ka Mondo uue algatusega.
BNS vahendab: MTÜ Mondo kuulutas välja ajakirjanikele ning ajakirjandustudengitele suunatud rahvusvahelise stipendiumikonkursi Afganistani migratsiooni uurimiseks. Kandideerida saavad kuni 35-aastased ajakirjanikud Eestist, Soomest, Tšehhist, Slovakkiast ja Poolast moodustades rahvusvahelisi uurimisgruppe, teatas MTÜ Mondo esindaja.
“Talibani võimuletulek Afganistanis on viinud riigi humanitaarkatastroofi piirini ning toonud kaasa suurenenud väljarände naaberriikidesse. Stipendium võimaldab ajakirjanikel keskenduda Afganistani väljarände erinevatele tahkudele. Näiteks portreteerides juba Euroopas elavaid Afganistani inimesi ning keskendudes nende lõimumiskogemusele ja/või uurides, mida toovad rändevood kaasa Afganistani naaberriikidele,” kirjeldatakse projekti.
Asja paneb paika selgelt ideoloogiline nõudmine: “Projekti peamine eesmärk on toetada avatumat, kaasavamat ja teadlikumat suhtumist rändesse ja rändajatesse.”
Lääne-Euroopas on paraku üsnagi negatiivseid tulemusi Afganistanist lähtunud migratsioonist, seda nii kultuuride kokkupõrke kontekstis kui ka otseselt terrorismi ja kuritegevuse kasvu kaudu, lisaks tekitab suuri turvalisusprobleeme sealt tulijate, eriti meeste, sõja ja vägivallaga ära harjumine.
Nii teatas Austria pärast Talibani võimuhaaramist, et see riik on afgaane juba küllaga vastu võtnud, nendega on palju probleeme ja Austria hoidub uusi lisaks võtmast. Austria siseminister: “Pole mingit põhjust, miks afgaanid peaks nüüd Austriasse tulema”
Ka Poola ja Leedu piiril jõuga Euroopa Liitu sissemurdjate seas on lisaks iraaklastele palju afgaane – kui nad on varjupaika küsima tulles agressiivsed, siis mis alust on arvata, et neist saavad seaduskuulelikud Euroopa elanikud?
Mondo projekt näeb ilmselgelt ette, et ajakirjanikud kirjutasid Afganistani rändest ainult head, mis aga moonutab tegelikku pilti, kasvõi juba selle kaudu, et suur osa afgaani majandusmigrantidest väidab nüüd, et nad põgenesid Talibani eest. Euroopa ühiskond saab nii valesid signaale, mis tekitavad hiljem probleeme – eriti kui selgub, et sõjaühiskonnast tulijad elavad sõjareeglites ka Euroopas olles.
Ja muidugi paneb i-dele täpid rahastajate taust: stipendiumid antakse välja projekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Komisjon, Eesti kultuuriministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.