16.08.2021
Mida tegi president Kersti Kaljulaid ära oma Afganistani-visiidil selleks, et tänast põgenemist Kabuli lennuväljalt poleks juhtunud?
President Kersti Kaljulaidi ülestunnistus, et Talibani nii kiire edu oli üllatav, näitab taas, et aktiivsest poliitturismi harrastav riigipea ei saa kusagil, kus ta digi- ja rohepöördest rääkimas käib, kohapeal toimuvast isegi aru.
Rumalus on ka presidendi öeldu, et Afganistani missioonil osaledes on Eesti saanud palju tugevamad liitlassuhted ja suurema turvatunde riigile. Ameerika president Joe Biden, kes liitlasvägede tuumiku, USA väed Afganistanist välja viis, lõi ju noa selga ka Poolale, Ukrainale ja kogu Ida-Euroopale, võttes maha Trumpi kehtestatud sanktsioonid gaasijuhtmele Nord Stream 2. Biden reetis korraga päris palju liitlasi mitmes piirkonnas ja mitmel põhjusel, vähendades ka Eesti turvalisustaset.
Kaljulaid ütleb, et me oleme Afganistani osas elanud illusioonis – seda on teinud pigem tema ise, sest sel ajal kui tema Afganistanis visiidil oli, hoiatasid ka Uued Uudised, et Eesti riigipea paljulubavad sõnad Afganistani naistele on pettus.
Kaljulaid sõnas, et paljude inimeste elud on on otseses ohus või on nad juba elu kaotanud. “Enamasti on nad maksnud oma eluga seetõttu, et on jaganud samu väärtusi, mille eest meie seal seisime,” märkis president.
Millised on need väärtused, mis on Kaljulaidil ja kõige läänemeelsematel afgaanidel ühised? Kui vaadata seda, mida on Kaljulaidi ajal Eestisse eksporditud, alates homoagendast ja lõpetades soovahetuse hõlbustamisega, siis selliseid asju ei toeta ilmselt isegi mitte need, kes Kabuli lennuväljal päästmist ootavad.
“Peame rahvusvahelise kogukonnana ka tänaseks muutunud oludes seisma eeskätt selle eest, et naiste ja laste elementaarsed õigused saaks kaitstud nii palju, kui see võimalik on. On oluline, et neile oleks muuhulgas tagatud järjepidev ja turvaline ligipääs tervishoiule, sh rasedus- ja sünnitusabile, aga ka toidule ja haridusele. ÜRO naiste- ja laste õiguste eestkõnelejana kutsun üles ka Talibani liidreid sellega arvestama,” sõnas riigipea.
Kaljulaid ilmselt ei adu, et tema jutus sisalduv on juba läinud rong. Ta oleks saanud midagi veel ära teha juunikuisel Afganistani-visiidil, ta oleks võinud kui president presidendile kutsuda Bidenit üles mitte kiirustama riigist lahkumisega, ta oleks võinud rahvusvahelistel foorumitel afgaani naiste ohus tulevikku järjekindlalt meelde tuletada, aga ta ei teinud seda, digi- ja rohepöörde on presidendi jaoks välisvisiitidel tähtsamad.
Mõistagi kutsub Kaljulaid üles ka andma Eestit aidanud afgaanidele pelgupaika. Meie saame kultuuriliselt võõrad afgaanid, Taliban aga saab terve Afganistani – ei tundu hea kaup olevat.
Portaal Lõunaeestlane aga kirjutab pealkirja “Mage lugu: Kaljulaidi sõber põgenes Afganistanist” all järgmist:
President Kaljulaidi sõber, keda Kaljulaid veel mõned kuud tagasi külastas ja kellele Eesti toetust pakkus – president Ashraf Ghani põgenes Afganistanist.
USA allikate info kohaselt oli Ghani valitsus läbi ja lõhki korrumpeerunud, see võimaldas Talibanil riik mõne nädala jooksul üle võtta.
Nüüd on küsimus, miks toetas Kaljulaid Afganistani korrumpeerunud valitsust ja sellele Eesti toetust pakkus.
Lisaks öeldakse repliigis, et president Kersti Kaljulaid lubas kevadel Afganistanis käies, et Eesti toetab Afganistani ka peale liitlasvägede lahkumist.
Praegu oleks vaja kiiresti Afganistani tagasi sõita, sest abivajadus on praegu kõige suurem. President lubas kevadel Afganistanis käies, et Eesti toetab Afganistani ka pärast liitlasvägede lahkumist. Näiteks on tulnud Afganistanist infot, et seal on hakatud naisi taga kiusama, Kaljulaid aga lubas seista afgaani naiste huvide eest.
Nüüd on abistamiseks just õige hetk. Ühtlasi saaks president oma reisikirge rahuldada. Midagi karta pole, sest nagu president Kaljulaid kevadel Afganistanis käies ütles: Kindlasti on Afganistan täna parem, toimivam riik ja ühiskond kui oli seda 20 aasta eest.