12.05.2020
EKRE Riigikogu saadik Ruuben Kaalep.
Olin esmaspäeval nende EKRE saadikute seas, kes hädaolukorra seaduse arutelul andsid oma poolthääle Reformierakonna esitatud muudatusettepanekule, mis täpsustab hädaolukorra juhtimisskeemi. Tegin seda lähtudes loogikast, et kriisiajal kiiruga kokku klopsitud eelnõude mõistlikumaks muutmine on meie kõigi huvides, ükskõik kas ettepanekute esitajaks on koalitsioon või opositsioon. Seda kummastavam on meediast lugeda seisukohti, nagu erakondadeülese mõttevahetuse tulemuseks oleks seadusesse hääletatud praak, kuna ülejäänud opositsiooni ettepanekud jäid täiskogu toetuseta.
Muudatusettepanek, mis toetust leidis, lähtus riigikaitsekomisjoni seisukohtadest. Nimelt on Riigikogu menetluses parajasti ka riigikaitseseadus, mille üks eesmärke on kriisiolukorras selgete käsuliinide ja juhtide-vastutajate iseseisva otsustusvõime tagamine. Konkreetse juhtimisahela puudumine tähendab kaost. Nii sai ka hädaolukorra seaduses korralduste andmise õigus delegeeritud valitsuselt (kollektiivne organ) olukorra lahendamist juhtivale asutusele, et otsustamine ja vastutamine püsiks samade isikute ringis.
Kuid see ei tähenda, et valitsuse käed peaksid olema seotud olukorras, kus hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus oma ülesannetega hakkama ei saa või tegutseb ebaadekvaatselt. Kõige sisukam hädaolukorra seadust puudutav kriitika ongi suunatud sellele, et seadus annab Terviseametile põhjendamatult palju võimu. Reformierakonna esitatud teine muudatusettepanek oleks seadusest eemaldanud lõike, mis võimaldab valitsusel vajaduse korral lükata edasi hädaolukorras antud korralduste jõustumist. Tegemist on olulise lõikega, mis tasakaalustab valitsusele ja ametnikele antud võimu ning tagab, et kriisijuhid ei saa oma volitusi valitsusest mööda minnes kuritarvitada.
Erinevalt esimesest ettepanekust ei leidnud selle lõike väljajätmine Riigikogu toetust. Seepeale on reformierakondlased rahvaesinduse hääletustulemust nimetanud seadusepraagiks ja väitnud, et ilma mõlemat ettepanekut vastu võtmata kaotavad mõlemad mõtte. Tegelikult on vastupidi: koalitsioonisaadikud kiitsid mõistliku ettepaneku heaks, tasakaaluks aga hääletati ebamõistlik maha. See peaks olema õppetunniks nii koalitsioonile kui opositsioonile: põhimõttel “kõik või mitte midagi” riigiasju ajada ei saa. Demokraatia käib just nii, nagu esmaspäeval Riigikogu näitas.
LOE LISAKS
Opositsioon on muutnud koolikiusamise elemendid Riigikogu töö osaks