06.02.2021
Päikesevalitsuse tulek. Nüüd on loojangu aeg.
“Kui eelmine kord rääkisin plaanist, et kuidas eesti rahvas rahvusena välja ei sureks, siis seekord räägin hoopis millestki muust. Mitte just muust kui lehmast, mis vääriks muidugi ka tähelepanu, ja mitte ka Mumuust – oli selline koer vene kirjanduses, kelle Gerassim uputas ja mis sündmusena Turgenevi poolt on kirja pandud. Omal ajal oli see kohustuslik kirjandus koolis lugemiseks…, aga see oli siis sügaval pimeduse ajal kui Eesti oli okupeeritud ja lokkas nõukogude võim.
Niisiis, kui plaanist mitte rääkida ja rääkida hoopis miskist muust, siis mis see muu võiks olla? Kas näiteks oleks sobilik rääkida Eesti uuest valitsusest – Päikesevalitsusest? Et toimus midagi riigipöörde sarnast, või tegelikult isegi päris riigipööre. Et kuidas kaks korruptiivset erakonda leidsid teineteist ja panid leivad ühte kappi, ja mille eelloole andis omajagu kindlust ja tuge Kaporatuuri sundimatu tegevus.
Aga näed – nende suurannetaja Teder istub ikka vangikongis, kuigi mina arvasin, et ta tuuakse eeluurimise vanglast välja suurte auavaldustega ja ta saab ühe ministri koha endale. Ilus oleks ju olnud, aga võib-olla see veel juhtub. Kersti Kracht on muidugi vanglas vintsutamise juba sellega ära teeninud, et ta oli rahandusministri Martin Helme nõunik ja ühtlasi ka EKRE liige. Arvamusepaljusus juba õhkaski suurest õnnest, et lõpuks ometigi on Eestil EKRE-vaba valitsus.
Nii hästi sobiks tegelikult siia asja illustreerimaks Rappaporti filmi “Valgus Koordis” lõpp-akord, kus Õnn ometigi tuligi õuele ja küla-rahvas tantsis suurest rõõmust, millele omajagu sümpaatsust lisas Georg Otsa sametine hääl… Kui Rappoport filmi tegi Hollywoodi parimate kaanonite järgi, siis vaevalt ta oskas arvatagi, et tänase Päikesevalitsusega saab kõik see farsina teoks. Niisiis, et kas kõigest sellest tasub rääkida või peaks olema alalhoidlikult vait, kas see olekski see muu, või vaatame mingisuguse teise teema?
Olgu. Püüame siis rääkida pisut vait olemisest. Parleril tõmmati juhe seinast ja oligi vaikus majas. Kiirkorras üritatakse evitada ka vihakõne seadust, et vihakõne on lubatud vaid liberaalitsejatele, teised olgu vait ja närigu muru. Muru saab muide juurde osta poest, seal müüakse seda kassi-muru nime all.
Uus siseminister Jaani oma avalikes juttudes on juba jõudnud ära mainida, et abielluda võib kõigega ja üldse sellel teemal rääkides võiks pigem täiesti vait olla. Ja et asjal kavatsetakse silm peal hoida. Seevastu välisministriks pandi raskekahurvägi – Eva-Maria Liimets, ilmselt lootuses, et kui selline naine oma silmavaatega Lavrovi tulistab, siis ei peagi ta üldse midagi rääkima, see ei tulegi tal hästi välja – võib vait olla ja Lavrovil jalad lihtsalt värisevad. No elame-näeme, eks ootame ära ja vaatame seda asja.
Või räägime hoopis sellest, et õues on paks lumi maas ja sajab muudkui juurde. Aga selle koha pealt ei olegi EKRE-t veel süüdistatud, et liiga palju sajab. Hoopis Kalle Klandorfile üritatakse äsada. Eks ta muidugi lõksutas lõugu liialt selle taksosõidu teemal, nii et. Aga lumi ise-enesest on kena kui seda kasutada suusatamiseks. Tuleb sula, siis saab lumesõda mängida ja lumememme meisterdada. Sula tuleku ja ka kevade tuleku kohta ütleb Päikesevalitsus kindlasti, et see on tema teene. Aga lund sadama hakkas siiski siis kui EKRE oli valitsuses, Ratase teises valitsuses.
Näha on, et teemasid oleks, millest rääkida. Aga ega ei teagi, et kas tasub. Võib-olla peaks hoopiski tähendusrikkalt vaikima. Siin ei oskagi otsustada – ühest küljest ei saa mitte vaiki olla, teisest küljest aga. Mnjahh.
Lisan siia lingi, et vähe lõbusam oleks.
Andrus Leberecht Mustamäelt
06.02.2021