15.01.2020
Tehnikaülikool on üks neist õppeasutustest, kes on Mustamäe muutnud Mustaks Mäeks.
Peavoolumeedia võimendab üht seadust, mille siseministeerium algatas migratsiooni kontrolli alla saamise eesmärgil, mitmed asjaga seotud ringkonnad aga näevad seda enda vaatevinklist ahistavana.
ERR kirjutab: “Tööandjate ühendused kritiseerivad teravalt siseminister Mart Helme (EKRE) algatatud välismaalaste seaduse (VMS) ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) kiireloomulist muutmist, leides, et see kahjustab Eesti majanduse ja kõrghariduse konkurentsivõimet, läheb vastuollu võrdsete võimaluste tagamisega, takistab välismaalaste integreerumist Eesti ühiskonda ning tungib valdkonda, mis ei ole siseministeeriumi pädevus.”
Muide, samamoodi nagu praegu teatab rahvusringhääling, et “Tööandjad teevad maatasa siseministri plaanid välistudengite piiramiseks”, tegid needsamad ettevõtjad tükk aega tagasi “maatasa” ukraina vöörtööjõu sisseveo, mis praegu aga on kümnete tuhandete ukrainlastega tekitanud Eestile suuri demograafilisi probleeme pluss raskused seadusruumis.
Siseministeeriumi algatused pole kuidagi Eesti majandust ja kõrghariduse konkurentsivõimet kahjustavad, vaid nendega püütakse sulgeda ebaseaduslik migratsioon Kolmandatest riikidest läbi kõrgharidussüsteemi. Ei ole mingi saladus, et sealtmailt üritatakse õpirände alusel pääseda Euroopa Liitu, kavatsemata tõsiselt õpingutele pühenduda, ja liberaalne “üliavatus” soodustab sellist sisseimbumist – see on teada Euroakadeemia näite varal. Eesti ülikoolides on liiga palju õõnespäiseid Kolmanda maailma tudengeid, kelle tase ei vasta nõuetele ja diplomi asemel on neil silme ees elamisluba.
Eesti ei kavatse kuidagi takistada tõsiste ja tegusate välistudengite õpinguid ja siiajäämist, kuid kavatseb karmistada reegleid, mis takistaksid tulemast neid, kelle eesmärk pole mitte haridus, vaid EL-is kanna kinnitamine. Seaduse sätted takistavadki neid, kel pole õpikavatsust, kuid ei puuduta tõsiseid tegijaid.
Mis puutub välismaalaste integreerumist Eesti ühiskonda, siis ei maksaks siinsetel liberaalidel vaimustuda tõmmudest bakalaureustest – Lääne kõrgkooli tullakse Kolmandast maailmast ikkagi vähemalt idee järgi selleks, et kodumaa saaks väärt spetsialistid. Iga “äratõmmatud” võõrtudeng võib Eesti majandusele kasuks tulla, aga see tähendab lähteriikidele vaesusesse jäämist, sest sinna jäävad vähemharitud – ja alaarenenud maadest tulevad edaspidi siia pagulastena vaesed, kel pole üldse oskusi.
Mis puutub võrdsete võimaluste tagamisse, siis ei maksa seda absolutiseerida – ka üheski ettevõttes pole kõik alates koristajast ja tootmistsehhist kuni kabinettide ja juhtkonnani võrdsed, vaid ettevõtte toimimise määravad ära igasugused siseolud, reeglid ja määrused, mis ei toimi kõigile üheti.
Reformar Marko Mihkelson küsis kolmapäeval peaminister Jüri Rataselt, et miks Eesti ei võtnud vastu Soome rakenduskõrgkooli soovi Tallinna kool teha? Aga miks ei teinud soomlased seda kooli Helsingisse? Sest Soome pealinn on migrantidest üle ujutatud, neile pole enam elamispinda pakkuda, ja kuna see kool õpetab välja Kolmandast maailmast tulevaid teenindajaid, siis soovisid põhjanaabrid ilmselt kooli siia tuues leida võimalus kanda migrandid üle lahe Tallinnasse. Siseministeerium ei lubanud üht migratsioonipumpa käivitada.
Välistudengite küsimus on taas üks üle paisutatud mull, kus ettevõtjad näevad vaid võõrtööjõudu, vasakliberaalid rahvastiku segamist ja ainult siseministeerium mõtles üle mõistuse käiva massiimmigratsiooni pidurdamisele. Eks nigeerlaste arvukuse kasv Eestis aastaga 18,8% võrra on tingitud ennekõike õpi- ja pererändest.
