Miks võrdsusvolinik soolist võrdsust ei saavuta? Sest erakondade toiduahelates “triibulised nimekirjad” ei kehti

Praegu muinsuskaitsjaks roteeritud varasem võrdsusvolinik Liisa Pakosta hädaldas ikka, et Eesti olevat sooline palgalõhe ja naised alaesindatud, aga süüdi on selles tema enda maailmavaateliste toetajate toiduahelad, kus soolise võrdsuse asemel valitseb “omade” eelistamine.

Meelis Oidsalu kirjutas alles sellest, kuidas võimustruktuurides roteeritakse tippametnikke ühel soojalt kohalt teisele, Martin Helme lisas, et Eestis tippametnike läbikukkumisi ei karistata, vaid premeeritakse edutamisega ja Kert Kingo nentis, et tippjuhtide ametikohti jagatakse ühtede ja samade inimeste ringis. Muide, ka eelnimetatud Liisa Pakosta läks ametiaja lõppedes võrdsusvoliniku kohalt muinsuskaitseameti etteotsa.

Kes on siis süüdi selles, et naisi tippametnike seas napib? Mitte rahvuskonservatiivid ega “valge ülemvõimu” pooldajad, vaid ikka liberaalsed ja vasakerakonnad, kes on ametnikkonna “omadega” mehitanud. Nemad vastutavad selle eest, kui naisi on seal liiga vähe.

Reformierakond lõi oma toiduahela eelmise pika valitsemisaja jooksul ja ega see ka opositsiooniaastatel eriti ei nõrgenenud (kui vaadata, kuidas ametnikkond Kert Kingo ja Mart Järviku maha võtsid), nüüd aga on see Kaja Kallase abil ilmselt kõvasti tugevnenud. Sotsidel on käsi kõvasti sees sotsiaalministeeriumis ja kogu selles sfääris, ja nende kiituseks peab ütlema, et naised on seal tugevasti esindatud, neid on lausa “lesbimaffiaks” kutsutud.

Isamaa rajas endale ka kõva vundamendi nii omavalitsustesse kui ka riigivõimu juurde, sealhulgas mitmesse ministeeriumi. Ja mõistagi on Keskerakond Tallinnas nagu kala vees ja võtab toiduahelasse ainult teisi röövkalu.

Pikk aastaid on räägitud sellest, kui kehvad lood soolise võrdsusega olevat ja ikka on viidatud rahvuskonservatiividele (kelle naisminister ruttu ära koristati) või “keskealisele valgele mehele”, enamasti aga kellelegi anonüümsele pahatahtlikule naistevihkajale. Nüüd aga on siis selge, et kuna tippametnike kohad on ära jaotatud liberaalsete ja vasakerakondade vahel, siis nemad ongi süüdi selles, et toiduahelates “triibulistest nimekirjadest” lugu ei peeta. Kuigi neile kõigile armas uusmarksistlik ideoloogia seda ju nõuab.

Muidugi on toiduahelates ees needsamad “keskealised valged mehed”, kellest vanemas keskeas Jürgen Ligi ilmselt ei lubagi “kanu kaagutama”, aga see on liberaalide endi siseasi, miks ideoloogiast kinni ei peeta. Keskerakond on venemeelne ja seal ka “baabasid” väga ei edutata, vähemalt mitte enne, kui nad on aastakese vihmavarju hoidnud. Isamaas sugu ilmselt ei loe, seal peab lihtsalt soost sõltumata küünarnukkidega teed rahapajani tegema. Sotsides aga on asi juba feministlik ja ellgeebeeteelik, seal paneks mehedki seeliku selga.

Võimu juurde pääsevad mõistagi ka toiduahela naislülid, näiteks Siim Kallase tütar ja Rain Rosimannuse abikaasa, aga “triibulisi nimekirju” reaalses poliitikas päris ellu viia ei õnnestu, kui toiduahela sees toimivad hoopis teised seadused, näiteks “käsi peseb kätt” või “kurgid sulle, raha mulle”.

Kui iroonia aga kõrvale jätta, siis jõuabki otsese konstanteeringuteni – naistel on raske nii poliitikas kui ettevõtluses tippu jõuda, sest võideldakse küll soolise diskrimineerimise ja meeste ülemvõimu vastu, aga tegeliku naiste sattumise kõrgseltskonda määrab ära koht toiduahelas või võimalus sinna pääseda. Ja kui naised ikka ei pääse Eesti Energia või Tallinna Linnatranspordi etteotsa, siis selles on süüdi poliitilised toiduahelad, mida omavad nii liberaalid, marksistid kui “isamaalised” konservatiivid, mitte sooline ebavõrdsus.

Sest kindlasti antakse paljudele naistele mõista, et tippu pääsemiseks peab olema vastav parteipilet taskus. Kui ülikooli lõpetanud noor naine on juhuslikult konservatiivse maailmavaatega, siis tema kohe kindlasti toiduahelatesse ja tasuvale ametikohale ei pääse. Lihtsalt loeb “õige” maailmavaade, mitte sooline võrdsus – see viimane maksab ainult propagandas.

BNS avaldas täna uuringu tulemused, mille kohaselt peaks 42 protsendi arvates Eestis olema rohkem naisettevõtjaid. Miks neid liberaalsete valitsuste aegu siis tekkinud pole ja kas Reformierakonda toetavad ettevõtjad siis “triibulisi nimekirju” ei austagi?

Uued Uudised