Kuigi Artemi Troitski väidetakse olevat Kremli-kriitik, tundub tema putinlike fraaside järgi, et pigem on ta FSB palgalehel.
Nimelt ründab Troitski rahvuslasi juba ka Vene meedias, mis ei taha kuidagi tema Kremli-kriitilisusega kokku sobida, sest sealmail naljalt Putini-vastastele sõna ei anta. Portaal Fontanka.ru aga on talle ohtralt selleks ruumi andnud.
Troitski väitel ei usu Eestis keegi, et Venemaa võiks meid rünnata. “И мало кто верит, что Россия предпримет в отношении Эстонии какие-то агрессивные действия.” NATO-st räägib ta kui “pataljonist paari lennukiga” ja väidab, et eestlased on rahulikud, sest teavad, et neid saab saapaga kergesti lömastada. “Эстонцы понимают, что у них маленькая страна, которую легко можно раздавить сапогом.”
Lõppkokkuvõte on see, et Eesti hirm Venemaa ees on eksootika. “А что касается милитаризма и других военных сценариев — для Эстонии это большая экзотика.” Huvitav, mida arvata Troitskist enne valimisi, kui kogu Läänes kardetakse venelaste kübersekkumist, see mees aga leiab, et Venemaa poolt ei arvata tulevat mingit agressiivsust?
Nagu näha, on Troitski arvamused Vene ohust täiesti vastupidised sõjandusspetsialistile Leo Kunnasele, kes näeb suurt vajadust relvastuda ise, kaasata sellesse NATO liitlased ja hoiatab Putini erilise agressiivsuse eest, nõudes, et heidutust tuleb Baltikumis järsult suurendada.
“Mulle näib, et sellised erakonnad nagu EKRE ei ole natside mõju, vaid nõukogude isolatsionismi röhitsus. See on pigem erakond, mis on pärinud nõukogude mentaliteedi,” rääkis Troitski usutluses veebiagentuurile Fontanka.ru, kirjutab BNS.
“See partei on ühest küljest ultranatsionalistlik – pooldades Eesti isolatsiooni, vastustades globaliseerumist ja rahvusvahelist koostööd, NATO-t ning eriti Euroopa Liitu. Nad soovivad välismaalaste riigist väljaajamist, kutsuvad kõiki asuma elama maale, korraldama oma elu vastavalt traditsioonilistele väärtustele,” rääkis Troitski väljaandele.
Juba see jutt on täiesti valesid täis, sest EKRE ei toeta ei isolatsionismi ega ole NATO vastu, vaid peab viimast eriti oluliseks liitlaseks. Troitski kordab põhimõtteliselt üle Eesti peavoolumeedia seisukohad, jättes mainimata, et EKRE on föderaliseeruva EL-i vastu, kuid rahvusriikidest koosnevat ühendust toetab.
“Teadaolevalt ei ole üheski Eesti erakonnas nii suurt endiste kommunistide osakaalu kui EKRE-s. Erakonna auesimees on Arnold Rüütel, kes oli EKP viimane esimene sekretär,” seletas Troitski. (Tegelikult ei ole Rüütel juhtinud kunagi Eesti komparteid (EKP), kuid ta oli nõukogude ajal EKP juhtkonnas ning tegutses pikalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena – uudist vahendanud BNS).
Huvitav, kust võtab Troitski andmed endiste kommunistide osakaalust – vähemalt tippjuhtkond ja aktiiv on EKRE-s küll kommunistliku minevikuta. Tõenäoliselt räägib mees ikkagi Rahvaliidu taustast, mis pole tänases EKRE-s kuidagi määrav. Valetab ta igal juhul.
Laias laastus tegutseb Troistki nagu Vene troll – kiidab eestlasi ja Eestit, aga poetab siis sekka lauseid Vene ohu olematusest. EKRE jääb talle ilmselt hammaste vahele just sellepärast, et erakond räägib asjadest nii, nagu on – et Metsavase järel tuleks venelasi rohkem kontrollida; et oma vastupanuvõime tõstmiseks tuleb ameeriklastelt raha küsida; et tuleb lõpetada slaavlaste sissevedu ja nii edasi. Ainus, keda Troitski “fontankas” ründab, ongi Ratase valitsust venestamises süüdistav EKRE.
Eelmise EKRE pihta suunatud rünnaku ajal väitis Troitski, et teadvat täpselt rahvuskonservatiivide rahastamist Kremli poolt, ja Uued Uudised soovitasid tal seda tõestada, mida laimaja aga ei tee, sest sellist rahastamist pole ega ole ka kunagi olnud. Kui kapo veidigi Eesti julgeolekust hooliks, võiks ta uurida võimalust, et Troitski on Kremli Trooja hobune.
Väidetav poliitpõgenik, kes lubab Fontankale, et Vene kodakondsusest ei loobu ta iial, sekkub aktiivselt ja üht poolt valinult Eesti sisepoliitikasse – see ei ole kuidagi talle peavarju andnud maa seadusi austav. Aga Troitski ongi ilmselt hoopis Trotski.
Allikad: BNS, Фонтанка.ру
Loe ka: Artemi Troitski, kelle tellimustööna te laimu levitate ja kus on tõestused? ja Jaak Madison: kui hästi me tegelikult neid Troitski-suguseid “dissidente” tunneme?