06.02.2019
Kaitseväe võimekus sõltub tema varustatusest, sellega aga lähevad asjad aina hullemaks.
Eesti Ekspress kirjutab sellest, kuidas kaitseväel on mitu hanget nurjunud ja nüüd otsitakse hoolega lekitajat, kaalul aga on kümned miljonid eurod ja Eesti kaitseväe võimekus.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses on järjest rappa läinud kaks suurt hanget: 30-miljoniline hange soomusmasinate ümberehitamiseks ja rohkem kui 20-miljoniline hange automaatide ostmiseks Eesti kaitseväele, kirjutab EE. Kuigi välja tuuakse erinevaid stsenaariume, miks see nii on läinud, on lisaks saamatusele ja korralagedusele tõenäoline ka otsene vastutöötamine Eesti kaitsevõime tugevdamisele.
Tasub meelde tuletada, et hiljuti jäi kaitseväes vahele riigireetur Deniss Metsavas, kuid praeguseks militaarfirma Milrem tütarettevõttesse siirdunud endine kaitseväe juhataja Riho Terras laiutas ainult käsi ega võtnud vastutust spiooni ülisuurte lekete eest oma haldusalas enda kanda. Peaminister Jüri Ratas aga keeldus lubamast täiendavat kontrolli neile, kel on vene või nõukogude taust – seega saavad lekitajad ja nurjajad endiselt rahulikult edasi töötada.
“Kedagi pole ametist vabastatud, keegi pole teenistusest lahkunud, kedagi pole karistatud. Metsavase puhul ei olnud ju tegu sekretär-referendiga, kes salajasi dokumente kõrvale toimetas, vaid vanemohvitseri, suurtükiväe inspektoriga, kes vastutab kogu sõjaaja kaitseväe tulejõu planeerimise eest. Pole siis ime, et tulejõudu nõnda vähe on,” kommenteeris seda EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas.
Ta lisas, et Terrase ajal tõsteti maine ja väljapoole suunatud imago sisust tähtsamaks, kiideti ja ülendati tegude eest, mis seda ei vääri, aga karistamisväärsed teod ja tegematajätmised jäeti karistamata, ning selle tulemusena valitseb kaitseväes korralagedus.
Kes teab, ehk oli Metsavas seotud ka Lõuna-Koera liikursuurtükkide ostuga, mida paljud asjatundjad peavad ilma üldise soomusvõimekuseta poolikuks ja seega mõttetuks ostuks. Veelgi enam – kas praegune rabelemine leketes ja hangete nurjumises pole taas mõne Metsavase asjatundlik töö, mille eest FSB talle maksab?
Terras lõi kaitseväe asemel pigem paraadarmee ja tema ajal muutus kogu kaitsestruktuur raiskavaks, ülepaisutatuks ja bürokraatlikuks. Nii kirjutas Leo Kunnas: “Milleks on vaja kahte eraldiseisvat düsfunktsionaalset asutust – Kaitseressursside Ametit ja alles hiljuti loodud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust?”
Eesti Ekspress on jõudnud näiteks tõdemuseni, et kõrgeid ekskaitseväelasi ja kaitseministeeriumi eksametnikke pungil Milrem on jõudmas seisusse, mis konkurente muretsema paneb. Ehk siis on kaitseväe hangetes tekkimas olukord, kus käib tühjarabelemine ja ületrumpamine, vajalikud tellimused sõduriteni ei jõua või hullemal juhul raisatakse raha mõttetute ostude peale, jättes kaitseväe seejuures Venemaa ees kaitsetuks.
Kaitsejõud on Eestis taas üks institutsioon, mis on jõudnud ummikusse, kuid seal on vead, möödalaskmised ja tegematajätmised eriti saatuslikud, sest nende tõttu võib omariiklus isegi laske tegemata agressori ees kokku vajuda.
Allikas: Eesti Ekspress
Loe ka: Leo Kunnas: riigikaitse saab tugevamaks, kui lõpetada raiskamine ja rumalad valeotsused