30.07.2020
Ameerikas toimuv on tavaliselt teistsugune kui meedia kirjeldab.
Kogu liberaalses maailmas, sealhulgas ka Eestis, on levinud nn faktikontrollid ja libauudiste otsimised, kuid paraku on neil ettevõtmistel üks viga – nad ei tegele “omade” libauudistega.
Selliseid uudiseid, mille halb lehk juures, aga levib tohutult ja seda ka peavoolumeedias.
Näiteks vahendab BNS AFP-le ja AP-le tuginevat uudist “USA toob Saksamaalt ära ligi 12 000 sõdurit”, milles on lause “Tundmatuks jääda soovinud ametnikud ütlesid, et vägede liigutamine nõuab miljardeid dollareid ning selleks tuleb ehitada baasid, kuhu sõdurid majutada.”
Kui usaldusväärseks võib seda infot pidada, arvestades, et USA ühiskond on lõhenenud Trumpi ja demokraatide pooldajate vahel? Mis siis, kui sellist infot andnud anonüümsed ametnikud (neid on ju päris mitu) lisasid arvudele omatahtsi nulle, et Trumpi maha teha? Võib ju ka tõsi olla, aga ei pruugi – seetõttu pole usaldatav.
Järgmine uudis, mida ka Eesti massimeedia hetkel levitab, kõlab nii: “Trumpi valitsus saatis juuli esimeses pooles taktikalisi üksuseid, kellest paljud kandsid ka lahingvormi ja -varustust, Portlandisse rahustama meeleavaldusi, millega kaasnes föderaalse kohtumaja ja mitmete omavalitsushoonete rüüstamine, akende lõhkumine ja graffitiga sodimine.
Ent lisajõudude saatmine vaid valas õli tulle, eriti pärast seda, kui sotsiaalmeediasse ilmusid pealtnägijate telefonidega tehtud salvestised, kuidas föderaalagendid pidasid rahutustes osalejaid kinni ning viisid neid markeerimata sõiduautodega minema.”
Uudis, mis eestlasele NKVD musti autosid meenutab, on väga kahtlaselt libauudislik, mille eesmärgiks ongi jätta mulje meeleavaldajate vastu algatatud repressioonidest (kuigi ära korjatakse ilmselt märatsejaid. Kui üldse korjatakse). Kõigepealt pole sotsiaalmeedia postitused ja telefonisalvestised sugugi kindel usaldatavuse tagatis (meenutagem meiegi Mary Krossi juhtumit), sest neid tõendeid annab lavastada.
Kuhu need kinnipeetud viidi? Lasti linna taga metsas maha? Sest kui nad vabastati või said USA seaduste kohaselt advokaadi-õiguse, siis peaks ajalehed kubisema kinnipeetute tunnistustest, kuidas nende kallal ebaseaduslikult jõudu kasutati – aga uudis räägib ainult sotsiaalmeedias jagatavast kahtlasest infost.
Küsimusi on teisigi. Mida tegid needsamad telefonisalvestajad, kui nende kaaslasi minema viidi? Kõik USA telekanalid näitavad kaadreid rahutustest, mille järgi võib eeldada, et need kuumaks köetud inimesed küll kaasvõitlejaid endi seast niisama minema vedada ei lubaks. Kui uudis veidigi tõele vastab, siis vahistatakse ilmselt vägivallatsejaid, kelle sooritatu kirjeldamist meedia ette võtta ei soovi.
Selliseid tendentslikke kirjeldusi on peavoolumeedia uudistes tohutult. Tuginetakse tuntud väljaannetele, unustades seejuures, et enamik Ameerika meediast on Trumpi-vastased ega ole selle tõttu objektiivsed. Sellest, kuidas sealne ajakirjandus tõega manipuleerib, räägib Nicholas Sandmanni kohtuasi Washington Posti ja mitme teise väljaande vastu.
Eesti ajakirjanduse välisuudistes on tohutult palju allikamaterjali “tundmatuks jääda sooviv” või “paljude arvates”, nimelised ja tuvastatavad allikad aga on alati uudist kinnitavad (kuigi ajakirjanduseetika nõuab ka teise poole ärakuulamist), allikat tutvustatakse kui väga tugevat (kuigi lugeja ei tea, kui tugeva positsiooniga on sõna võtnud ametnik ja kas tema kolleegid on sama meelt), ja nii edasi.
Iga lugeja peaks sellise materjali osas ettevaatlik olema, sest “sõltumatu” ajakirjandus pole tavaliselt sõltumatu. Eriti aga ei maksaks lasta ennast petta sisendusest, et kogu Ameerika on Trumpi vastu üles tõusnud – miski ei saa tõest kaugemal olla.
Sellest, mis Ameerikas tegelikult toimub, räägib pigem uudis VIDEO: Chicago politsei avaldatud videokaadritest näeb, kuidas spetsiaalselt ettevalmistatud meeleavaldajad politseinikke ründavad