16.03.2020
Aafriklased Tallinnas. Pilt on illustratiivne.
Ajakiri Pere ja Kodu jutustab loo, mis on üks tavalisi migratsiooni reklaamivaid lugusid, kuid ka väike maksumüüri tagant paistev osa lubab teha mõningaid järeldusi.
“Mustamäel on palju aafriklasi ja alguses oli mul seal lihtsam leida inimesi, kellega rääkida. Kui ma rase olin, otsustasime aga Mustamäelt lahkuda, sest tundsin, kuidas inimesed mind jõllitavad ja väldivad – kui soovisin näiteks ühissõidukis vabale kohale istuda, pani naaber sinna ruttu oma kotid, et ma tema kõrvale tulla ei saaks. Emotsionaalselt oli see mulle tohutult raske!” jutustab nigeerlanna Ayo (30). Paar kolis Lasnamäele ja on nüüd rahul.
Esimene hoiatus on see, et Mustamäe on muutumas neegerlinnaosaks ja selliseid hoiatusi, kus valgetele naistele vägisi ligi kiputakse, on juba mitmeid. Kas Ayo ei arva, et tema vältimise aluseks ongi see, et aafriklaste invasioonis nähakse ohtu turvalisusele? Eriti kui Nigeeria on sõdiv maa ja verise Boko Harami kodumaa.
Ayo ütleb, et lapse saamine oli veidi hirmutav kogemus, sest tal puudus tugisüsteem. “Mu ema ei saanud tulla Eestisse ja abikaasa isapuhkus lõppes enne sünnitust, tema tööpäevad on tihti väga pikad. Kodumaal oleksin ümbritsetud suurest perest, kes kõik lapsega toimetamisel abiks on. Siin pidin päevast päeva vastsündinuga üksi hakkama saama ja tundsin, et depressioon hiilib vaikselt ligi.”
Miks on Ayo Eestis, kui kodumaal oleks lihtsam last kasvatada? Kui tema ema tuleks Eestisse ja seejärel kardetavasti ka “suur pere”, siis oleks eestlased siinmail ümbritsetud Aafrikast ja siis oleks meie depressioonis ja õnnetud, ja seda omal kodumaal, mida Eesti Ayo jaoks ei ole.
Miks on inimestel raske aru saada, et kui nad ei kuulu teise kultuuriruumi, siis vägisi sisse pugedes ja oma kogukonda luues rikutakse elu kõigil?
Loe ka: Hoiatav juhtum Mustamäel – naiste ahistamine välismaalaste poolt on meilgi probleemiks tõusnud ja Mustamäe on muutumas Mustaks Mäeks – ühest intsidendist “inseneridega”.