05.05.2021
Aafrika migrandid Ceutas.
Paljud inimesed on arvamusel, et niinimetatud sallivuslased on tegelikult ajupestud, ja seda tänu ideoloogiatele, mis rõhuvad inimlikkusele.
Uutele Uudistele kirjutanud eestlanna kirjeldab oma elu Lääne-Euroopas, ennekõike Hollandis ja Hispaanias, kus ta on tööalaselt kokku puutunud peamiselt marokolastega, ning ta hoiatab migrantide manipulatiivsuse eest.
Eestlanna kirjeldab, kuidas nende töökeskkonnas olnud marokolased hakkasid eurooplastest töökaaslasi kohe mõjutama. Väga agressiivselt kiidetakse islamit kui usku, kirjeldades seda kõigi probleemide lahendusena, ja muutes isegi usu negatiivsed küljed hädavajalikeks.
Teiseks jutuks oli marokolastel see, kuidas kolonialism olevat Maroko hävitanud – nad väidavad, et ilma Prantsuse-Hispaania koloniaalvõimuta oleks riigis praegu õitseng.
Kolmas moment seondub eelmisega – marokolased suruvad eurooplastele peale seisukohta, et kogu Euroopa on seetõttu marokolaste ees tänuvõlglane ja peab nüüd neile kõik kompenseerima, võimaldades migrantidele igasuguseid privileege. Just see nõudmine käib eriti agressiivselt.
Eestlanna sõnutsi on see manipulatiivne jutt üsna usutav, kui inimene märkab ainult väidetavat ülekohut – kui ta aga sõelub oma mõtetes läbi marokolaste räägitu, siis tekib kohe vastureaktsioon. Näiteks tema vaidles marokolastele vastu, küsides, et miks nood pole siis ise 60 iseseisvusaasta jooksul omaenda kuninga juhtimisel maad õitsvaks muutnud. Seepeale võeti kogu töökollektiivis just tema ette ja kallati üle ideoloogilise saastaga, kuid nähes eestlanna kindlameelsust, jäeti ta rahule – ja paljud manipulaatorid said tema sõpradeks, sest ilma selle pealetükkiva jututa osutusid nood täiesti normaalseteks inimesteks.
Eestlanna ütlebki, et sellisele ajupesule tuleb vastu seista – paraku aga väga paljud lasevad endale pähe istuda. Eriti lasevad seda teha noored Lääne-Euroopa naised, kes on saanud lumehelbekese kasvatuse ja lubavad marokolastel oma mõistuse ära väänata. Üsna ruttu on nad “õnnetute” migrantide mõju all, olles valmis ka neile anduma, ennekõike aga muutuvad nad marokolaste agenda ideoloogilisteks edasikandjateks.
Just need noored eurooplannadest naised hakkavad aktiivselt võitlema migrantide “õiguste” eest, nõudma nende Euroopasse lubamist ja ülalpidamist, nad rakenduvad vastavatesse tegevustesse vabaühendustes ja on migratsiooni kaitsmisel eriti agressiivsed, mõistmata, et neid (ja nende inimlikke tundeid) on ära kasutatud.
Mõne aasta eest tapeti Marokos Marrakechi lähedal mägedes eriti jõhkralt kaks noort naist, taanlanna ja norralanna, ja väidetavalt olid mõlemad just “sallivuslased” – nad käisid riigis julgelt ringi ega uskunud, et neil võidakse pead maha lõigata. Paraku nii aga läks.
Eestlanna hoiatabki sallivusteooria eest, mis väidab, nagu oleks Euroopasse tulijad õnnetud, kes tahavad ainult rahulikku elu – enamik neist tuleb siia saama ja nad soovivad pigem oma elulaadi Euroopasse üle tuua, kui siin kohaneda.