Kuna rahvuskonservatiivide toetus meeste seas on suurem kui naiste hulgas, on läinud liikvele jutt, nagu oleks EKRE meestekeskne erakond. Vale puha! Tegelikult on erakonnas naisi isegi rohkem, kusjuures pooled ringkonnajuhtidest on naised.
EKRE Pärnu ringkonna juht HELLE KULLERKUPP selgitab, miks ta erakonnaga liitus, mida on jõudnud ära teha, mis on riigis praegu valesti ja miks peaksid naised toetama rahvuskonservatiivset poliitikat?
“Olin 2012. aasta lõpuks ühiskonnas toimuvast ebaõiglusest nii küllastunud, et igatsesin kohtuda inimestega, kes julgeksid rääkida ühiskonna valupunktidest. Võimul oli Reformierakonna valitsus, kes „tavalist inimest“ ei märganud. Kõnedes ja sõnavõttudes oli elu Eestis nagu lill, aga inimesed vaesusid, firmad pankrotistusid, Rootsi pangad ülbitsesid, põllumajandus kiratses, hinnad tõusid, presidenditoolil laiutav Ilves näris nätsu ja mängis laia lehte. Rahvas ei armastanud ei peaministrit ega presidenti, moes olid JOKK-skeemid, „ämma kapid” ja Autorollo. Mõtlesin toona, et see ei ole minu Eesti. Väljaränne oli kasvanud enneolematult suureks, kaotasime 10% oma rahvastikust.
Ma ei tea, miks ma 2012. aasta hilissügisel Pärnu Keskraamatukogu saali läksin. Teadsin, et Mart Helme on sellel koosolekul ja tema sõnavõtud meedias olid mulle silma jäänud.
Kui ma 2013. aastal Pärnumaa ringkonna juhina alustasin, oli ruudulisel paberil mõnisada Rahvaliidu liikme nime ja paarkümmend EKRE asutanud inimest. Algse meeskonna hulgas oli ka jutumehi ja eneseimetlejaid, ent olid ka mõned inimesed, kes on praegugi meie meeskonnas ja teevad oma vabast ajast tööd konservatiivse maailmavaate edendamiseks.
Pärnumaa ringkond on kasvanud ligi tuhandeliikmeliseks. 16 Pärnumaa inimest laulab EKRE segakooris, anname välja oma ajalehte Pärnumaa Teataja. 2017. aastal sai EKRE Pärnu volikokku ja alates selle aasta maist oleme koalitsioonis Keskerakonna ja linnapea valimisliiduga. Olen koalitsioonis volikogu aseesimees, sotsiaal- ja majanduskomisjoni liige ning Pärnu Haigla nõukogu liige. Mul on olnud au saada kuuel aastal valitud EKRE juhatuse liikmeks.
Mis on riigis valesti? Maailmas on alanud ajastu, kus ebanormaalsus tahetakse muuta normaalsuseks ja koledus kuulutada iluks. Poleks uskunud, et iseseisvas Eestis vajab kaitset perekond, et peremehed Brüsselis ütlevad, keda ja kui palju me peame oma riiki vastu võtma, et olukorras, kus ligi 10% kohalikust rahvast on töötud, käib vihane võitlus võõrtööjõu sisse toomise nimel. Teisitimõtlemine on kuulutatud vihakõneks, perverssused on tõstetud uusideoloogia staatusesse ning vägivallatsejad saavad autasusid ja preemiaid.
Eesti riik vajab suuri ümberkorraldusi kõigis eluvaldkondades. Selleks, et saaksime päriselt teada, keda inimesed juhtivpoliitikute ja valitsusliikmetena näha tahavad, tuleb e-valimised muuta kontrollitavaks ja läbipaistvaks ning viia põhiseadusega kooskõlla.
Rahvahääletused peaksid olema tavapärane praktika küsimustes, kus ühiskond vajab selgust ja poliitikud juhtnööre. Kõrgeima võimu kandja on ju rahvas, kes annab poliitikutele keeruliste küsimuste puhul mandaadi.
Tänu EKRE jõudmisele valitsusse on eelmiste valitsuste ametkond ja ringkaitse avalikkuse ette jõudnud. Rahva tahe pole senini valitsejatele suurt midagi tähendanud, kuid see suhtumine on muutumas. Teosammul, aga siiski. Kui riigi tegemised on maksumaksja jaoks ausad ja õiglased, siis muutub ka maksumaksja suhtumine riiki.
Miks peaks naine toetama rahvuskonservatiive? Naine on alati olnud see, kes hoiab oma maad, kodu, peret ja lapsi. Ega asjata öelda „emapiimaga kaasa saadud”. Indias on hea vanasõna: „Hari naist, siis harid kogu rahvast”.
Tänases maailmas on hinnatud pehmed väärtused: tervis, toit, haridus, elustiil, puhkus, looduslähedus. Neis valdkondades teadjad ja tegijad naised on väga oodatud appi kujundama Eesti inimeste elukorraldust ja rahvusriigi ideoloogiat.”
LOE LISAKS
EKRE NAISJUHID: Merle Kivest: “Peame oluliseks lastega perede heaolu ja nende toimetuleku toetamist”
EKRE NAISJUHID: Kert Kingo: “Paljud inimesed tunnevad, et nad ei saa õigust, neist rullitakse üle”
EKRE NAISJUHID: Lilia Simmul: “Rahvuskonservatiivne poliitika tagab eestluse säilimise”