26.05.2020
Juttudel, et keskmise palga maksmine maasikakorjajatele tõstaks marja kilohinna taevasse, pole alust.
Mõned maasikatootjad on väitnud, et korjajatele ei saa rohkem palka maksta, sest siis läheks maasikas turul nii kalliks, et rahvas enam ei osta. On see tõesti nii?
Oletame, et hea korjaja korjab päevas 100 kg maasikaid ja talle makstakse 1 kg korjamise eest 50 senti – kokku päevatasu 50 EUR. Arvestame maasika turuhinnaks 5 EUR/kg.
Kui palju tõuseks maasikate turuhind, kui korjaja tasu tõsta 70 sendini kg eest ja tööjõumaksud maksta ausalt ära? Päevatasu 70 EUR peaks tööjõuprobleemi lahendama.
Arvutamiseks peame teadma, mitu päeva töötaja maasikaid korjab. Suure tõenäosusega vähem kui kuu. Nii et mängima hakkab sotsiaalmaksu miinimum. Peale 10. tööpäeva (500 euro pealt) lisandub tulumaks.
Palga ja maksude kalkulaatoriga saab summasid läbi mängida. Kui arvestada maksuvaba tulu, siis arvestusega 10 päeva tööd ja päeva netopalgaks 500 eurot, siis tööandja kulu (palgafond) on 680 eurot.
Tõstes päevatasu 70 euroni, on tööandja kulu 1020 eurot.
Kui arvestame, et töötaja korjab 10 x 100 kg = 1000 kg marju, siis mõju kilogrammi lõpphinnale turul on 1020 – 680 = 340 eurot ehk 34 senti kilo kohta.
Teisisõnu, korjajate töötasu tõstmine Eesti keskmisele tasemele mõjutab maasika kilohinda 30-40 sendi võrra ning rahva hirmutamisel ülikõrgele tõusvate maasikahindadega pole alust.
UU
LOE LISAKS
KÕNEKAS STATISTIKA: Mitmed maasikakasvatajaid on oma äri rajanud Ukraina illegaalsele tööjõule
( : ) kivisildnik: Seitse ukrainlase nahka Eesti vapil ehk orjapidajate lõputu soig