Koroonaviirusesse nakatunute hulk Rootsis ei näita vähenemist, pigem vastupidi.
Kui aprillis ja mais on ühe päeva jooksul avastatud nakatunute hulk jäänud Rootsis keskmiselt 400-700 inimese vahele, siis 3. juunil avastati üle 2000 uue nakatunu ja 4. juunil üle 1000.
Tõsi, avastatud juhtumite hulk sõltub testimise ulatusest ja usaldusväärsusest, ent haiguse taandumisest Rootsis on selgelt vara.
Veebilehe Worldometer.com andmetel on Rootsis avastatud kokku 41 883 juhtumit. 5. juuni seisuga on haigeid 29 024, kellest 2143 inimesel on eluohtlikud sümptomid. Surnuid on 4562, mis teeb umbes 443 inimest miljoni elaniku kohta. Taanis on sama näitaja umbes 100, Norras 44 ja Soomes 58.
Rootsi avalikõigusliku telekanali SVT tellitud ja uuringufirma Novus läbiviidud küsitlusest küsitlustest selgub, et rootslaste usaldus oma riigi valitsuse ja terviseameti suhtes on kõikuma löönud.
Kui aprillis leidis 63 protsenti küsitletutest, et neil on kõrge või piisavalt kõrge usaldus valitsuse suutlikkuse suhtes pandeemiaga toime tulla, siis juunis oli see langenud 45 protsendile. Usaldus Rootsi terviseameti suhtes langes 73 protsendilt 65 protsendile. Rootslased hakkavad aru saama, et nende valitsus valis vale tee.
Mõne kuue eest nõudsid Reformierakonna poliitikud, et Eesti valitsus võtaks koroonakriisis eeskuju liberaalsest Rootsist. Kui valitsus oleks neid kuulda võtnud, oleks Eestis koroonasse surnud inimesi loetud mitte kümnete, vaid sadadega.
UU
LOE LISAKS
Isepäine Rootsi on koroonasurmade arvult elanikonna kohta läinud Euroopas esimeseks