Teisi sarjavad sotsid ei mõtle kunagi, kui palju nad eestlusele halba teevad

Eesti sotsid on tüüpilised marksistid, kes kujundavad maailma oma äranägemist mööda ümber, mõtlemata seejuures, mida ja kui palju nende tegevus hävitab – sellest andis tunnistust nende laupäevane volikogu.

Esiteks väidavad sotsid, et peatsel abielureferendumil hääletatavat inimeste eraelu üle – ei, seal hääletatakse ühe normaalsuse ehk mehe-naise abielu kinnistamise üle. Jevgeni Ossinovski pole sündinud kahest emast ja Indrek Saar kahest isast ning kummalgil neist on armsad lapsed saadud naisega. Nemad aga tahavad, et pere võiks koosneda ka Indrekust ja Jevgenist, kes saaksid lapsendada ühe mehe ja ühe naise armastuse vilja. Erinevaid “perevariante” on pakkunud ka Rootsi noorliberaalid.

“Kohalikke valimisi ei tohi varastada propagandakampaaniaga, mis lõhub ühiskonda. Inimeste ja kogukondade tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimine on vastutustundetu,” väidavad sotsid. EKRE ei tee ega kavatsegi teha propagandakampaaniat, sest küsimus on niigi selge ja rahval on vaja vaid hääletada – aga just sotsid ja reformarid teevad ühiskonda lõhestavat kampaaniat, kasvõi kõnealuse avaldusega. Ühiskond aga lõhestati juba 2014. aastal kooseluseadusega.

“Sotsiaaldemokraadid ei lepi Helmete imporditud võõra poliitilise kultuuriga, mis valetades ja vassides, põhiseadust väänates ja kohalikke valimisi torpedeerides püüab ühiskonda tülli ajada. Me kavatseme Eesti põhiseadust kaitsta. Raevukalt ja armastusega,” lubas erakonnakaaslaste poole pöördunud Saar.

Indrek Saar, kõike võõrast veavad mõnuga sisse sotsid – just nemad kavatsevad kõike senist ja traditsioonilist asendada imporditud “euroopalike väärtustega” ja muuta rahvusriik multikultuurseks europrovintsiks. “Raevukalt ja armastusega” hävitasid ka bolševikud ühel kuuendikul maakerast normaalsuse.

Indrek Saar ja teised marksist-leninlased ei taha tunnistada seda, kuidas nad ise ühiskonda mitte ainult ei lõhesta, vaid suisa hävitavad, tehes haiget tuhandetele eestlastele ja nõudes vägivaldset maailma ümberkorraldamist.

Alles mõned päevad tagasi nõudsid noorsotsid, et abielu tulevat teha sooneutraalseks, mis on nii sotside imporditud ideoloogia kui ka ühiskonna lõhestamine. Seda, mis juhtub sooneutraalsuse kohustuseks muutmisel, näeb kogu Lääne-Euroopas, kus Rootsis on “kõigile” dušid ja WC-d ning Soomes kehtestasid sealsed sotsid sooneutraalsed liiklusmärgid.

Indrek Saar ja teised marksistid ei hooli vähegi neist sadadest tuhandetest eestlastest, kes tahaksid, et meeste ja naiste maailm jääks alles, et härrasmehed saaksid daamide vastu viisakad olla, et tänavapildis oleks võimalik meest ja naist eristada, et peres oleksid isa, ema ja lapsed.

Noorsotside sooneutraalsus hävitab kõik. Ühiskond ei saa toimida nii, et osa inimesi elab meeste-naiste maailmas, teised omas paralleeluniversumis, kus keegi ei saa aru, milline üheksakümne üheksast erinevast soovariandist on tänaval liikuv olevus.

Need maailmad lihtsalt ei saa kõrvuti eksisteerida ja just sooneutraalsusideoloogia on see, mis hakkab nõudma, et soolisi erinevusi ei tohi olla – sooneutraalid hakkavad ründama meeste-naiste maailma, sest muidu paistaks nende kummalisus liiga silma. Sõja algatab sooneutraalsusideoloogia, mitte vastupidi.

Sama on geiagendaga – maailmas on palju inimesi, eriti mehi, kes ei taha teada, mida teevad kaks meest voodis. Paraku on just need kaks meest need, kes tahavad Indrek Saare toel, et kõik teaksid, mida nad teevad – seda on hästi kirjeldanud Priit Tali. Just homoagenda toob nende voodielu paraadidele, surub koolide õppekavadesse, filmikunsti ja mujale. Need, kes ei taha seda teada saada, on kohustatud seda kuulma ja heaks kiitma. Lapsed aga tulevad ikkagi endiselt Indrek Saare ja tema kaasa voodielust, ka need heterosuhete lapsed, keda geid adopteerima hakkavad.

Kolmas teema on migratsioon: Eestis on sadu tuhandeid eestlasi, kes tahaksid elada keskkonnas, kus kõik saab aetud emakeeles, mis on ka riigikeel – nende inimeste õigus oma kodumaal omas keele- ja kultuuriruumis elada on vääramatu ja see on ka Põhiseaduses kirjas. Seda enam, et Eesti on ainus koht maailmas, kus eestlased seda teha saavad.

Indrek Saare sotside soovitav massimigratsioon ja Eesti ühiskonna multikultuurseks muutmine võtab eesti inimestelt selle võimaluse – iga migratsioon paiskab sihtriiki tohutu hulga võõrkeelseid ja võõraste kommetega inimesi, kelle seas põliselanikkond kas tasapisi või siis kiirema tempoga lahustub. Eesti omaks näiteks on võõrapärastunud Ida-Virumaa. Üks rahvus ei saa lihtsalt säilida, kui kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvad võõraste massid nende sekka paiskuvad.

Indrek Saare sotsid võtavad oma väärastunud ideede nimel, mida nad varjavad inimlikkuse ja õilsuse maski taha, tavalistelt eesti inimestel ära võimaluse elada rahvuskeelses riigis ja kultuuriruumis, meeste ja naiste ning normaalsete, eluandvate suhete maailmas. Kui mingis ruumis on järsku kõigil õigus olla, siis ainus kaotaja on see, kelle kodu see ruum on – teised laiendavad oma areaali.

Sotse võib tõega pidada Interrinde teiseks tulekuks Eestis – see on väärastunud ideoloogia, mille põhimõte on “Võim Internatsionaali, maailma uueks loob!” Koos sotsidega saab ainult Rootsi moodi granaadiplahvatuste, no-go-tsoonide, marufeminismi ja kuritegevuse ühiskonda jõuda.

Sotsid süüdistavad rahvuskonservatiive väidetavates ründamistes – ega juunikommunistide vastu siidkinnastega saagi, uusinterrindelt tuleb mask maha kiskuda.