26.08.2020
Karikatuur, mis näitab täpselt ära toimuva.
Riigikogu erikomisjonide juhid Katri Raik (SDE) ja Jürgen Ligi (Reformierakond) tahavad välja tulla erikomisjonide tööd puudutavate muudatusettepanekutega, nõudes, et erikomisjonidesse lisataks veel üks opositsioonisaadik.
Algatuse põhimõte on saavutada kvoorumi kokkusaamine, et opositsioon saaks Jürgen Ligi ja Katri Raiki soolod kuulutada erikomisjonide otsusteks.
Pikka aega kirjeldaski meedia Raiki ja Ligi seisukohti kui erikomisjoni arvamusi (“Erikomisjonid teevad kokkuvõtte USA advokaadibüroo lepingu aruteludest”), viimasel ajal on hakatud kirjutama pealkirjade all “Ligi ja Raiki hinnangul peaks riik lepingu Freeh bürooga lõpetama”, mis näitab tegelikku reaalsust.
“Korruptsioonivastast erikomisjoni juhtiv Katri Raik kavatseb esimese asjana teha riigikogu juhatusele ettepaneku, et erikomisjonidesse lisataks veel üks opositsioonisaadik, et pooled võrdsustuks,” kirjutab ERR.
Sellise variandi puhul saaksid Raik ja Ligi meediale oma otsused ette sööta kui komisjoni omad, kuigi ka sel juhul oleks pool komisjonist ehk koalitsioon otsuse vastu.
Ligi hinnangul peaks muudatused lausa seadusesse viima, et välistada järelevalve takistamine.
Mis järelvalvest on jutt? Opositsioon saaks lihtsalt juurde võimaluse destruktiivselt valitsuse tööd takistada, nagu see praegu toimub.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütleb, et selline muudatus viiks parlamentaarse tasakaalu paigast välja. “Meil on töö- ja kodukorra seaduses ette nähtud, et komisjonide koosseisud peavad olema proportsionaalsed Riigikogu koosseisuga ja see muudaks ju täielikult seda objektiivset olukorda.”
Parlamentaarne kord annab opositsioonile mõlema erikomisjoni juhtimise, nüüd aga on vastasrind hakanud endale suuremaid volitusi nõudma, mis pole kooskõlas nende tegeliku positsiooniga poliitikas.
Samas aga ei kavatse opositsioon välja vahetada Jürgen Ligit, kes oli rahapesuaegadel rahandusminister ja kellel on seetõttu reaalne huvide konflikt.
“Vaidlustatakse päevakord, vaidlustatakse erakorraline kokkukutsumine üldse, milleks meil on õigus, keeldutakse kohale tulemast, keeldutakse dokumente andmast, keelatakse oma ametnikel või poliitnõunikel tunnistusi andmast ja keelatakse ka koalitsiooni saadikutel kohale tulla,” süüdistab Ligi ERR-i veegudel.
“Võttes kokku aga komisjonides seni toimunu, s.o. nendel istungitel, mida saab nimetada komisjoni istungiteks, sest kvoorum oli koos, siis tuleb kõigepealt rõhutada, et Jürgen Ligi juhtimisel mingeid otsuseid vastu ei võetud, päevakorda ei hääletatud, täiendusi ei lubatud teha, järeldusi ei lubatud formuleerida ning seisukohti ei lubatud kujundada,” kirjeldab EKRE saadik erikomisjonis Paul Puustusmaa.
“Peale istungit avaldasid oma seisukohti meediale eraldi koalitsioon ja opositsioon. Loomulikult olid need seisukohad risti vastukäivad. Loomulikult ei möödunud komisjoni, kus Jürgen Ligi ei oleks nuianud ametnikelt kinnitusi, et “tema ajal oli kõik maru hästi,” lisab ta. “Opositsioon istub seal selleks, et leida kuidagi, misiganes moel midagigigi, et õigustada oma sisutut nõiajahti.”
EKRE saadik kirjutab ka sellest, kuidas ta tegi komisjonide ühisistungil ettepaneku võtta vastu avaldus, millega toetada valitsuse poolt ette võetud samme kompensatsiooni saamiseks ehk selle lepingu sõlmimist. “Minu ettepaneku katkestas Jürgen Ligi, kes selgitas, et sellise toetusavalduse vastuvõtmine ühisistungil pole võimalik, et resolutsioone võetakse vastu vaid konsensusega ning hääletamine otsustamisel on üldse lubamatu.”
Probleem ongi selles, et opositsiooni destruktiivne valitsusvastasus töötab tühikäigul ja selleks, et saada mingisugustki lisavõimalust valitsuse töö takistamiseks, tahavad Ligi ja Raik opositsioonile võimu juurde.