Suomen Kuvalehti avaldab igal aastal mõned õnnestunumad keskkoolilõpetajate kirjandid. Tänavu (SK 27, 07.07.2023) on kolme kirjandi läbivaks teemaks vältimatult lähenev maailmalõpp. Üks kirjutaja on ise koos Elokapina ehk elusegajatega Eduskunna hoone ees keset elava liiklusega teed meeleavaldusel liiklust takistamas käinud.
[Suurbritannias asutati 2018. aasta mais liikumine Extinction Rebellion (lühend XR). Soomes alustas liikumine Elokapina nime all tegevust novembris 2018. Mina kutsun neid eesti keeles elusegajateks, mis nende endi deklareeritud eesmärkidega hästi kokku läheb.]
Iga kord lahkab kirjutisi ka eksamikomisjoni tsensor ehk lõplike hinnete määraja. Seekordne tsensor Elina Jokinen kommenteerib muuhulgas nii: „See vanusegrupp on kuulnud kliimamuutusest ja teistest tuleviku ohuperspektiividest juba algkoolis, ja on üldteada asi, et nende tuntav vaimne surve on näha noorukite vaimuhaiguste statistikas.“
IPCC avaldab korrapäraselt aruandeid, kus iga korraga kõvemini lokku lööb, et kohe-kohe läheme hukka koos kogu planeediga. Teenistusvalmis liberaalne meedia võimendab seda kolistamist üle maailma nagu jaksab.
1200 teadlast on saatnud nende aruannete koostajaile avaliku kirja, kus tõestavad ära, et kliimasoojenemise ulatus on katastroofilisest kaugel. Liberaalne meedia ümbritseb kirja kogu maailmas nii kõrvulukustava vaikimisega kui vähegi jaksab.
Kuidas peaks erksa tundeeluga teismeline välja kujundama oma suhtumise ümbritsevasse maailma ja selle ohtudesse? Kas tal on võimalik ette võtta IPCC aruanne kõrvuti tõsiteadlaste seisukohtadega, et neid võrrelda ja ise järeldusi teha?
Loomulikult mitte. Kui katastroofikarjatusi kõigis peavooluväljaannetes pidevalt populariseeritakse ja kommenteeritakse, vastupidiseid argumente maha vaikides, siis ei pruugi vaene nooruk aimatagi, et talle on antud võimalus tutvuda ainult ülimalt ühekülgsete seisukohtadega. Sinna juurde veel Thunbergi Krõõda ja reedeste popitegijate äärmine üleshaipimine – ja tulemus on selline:
Helsingi Kallio gümnaasiumi õpilase Johannes Helama kirjand „Mõni minut enne keskööd“ algab: „“Inimkonnal on jäänud vaid mõni aasta kliimamuutuse peatamiseks,“ lugesin algkooli lõpuklassis uudistest.“
Helama tsiteerib 4. augustil 2019 ilmunud artiklit, kus tulevikuuurija Markku Wilenius esitleb oma nägemusi kliimamuutusest. Wilenius leiab, et keskkonnaprobleemide põhjuseks on ülearuse pudi-padi kokkuostmine, liigsöömine ja liigtarbimine üleüldse. Läänemaade inimesed oma kõrge elatustaseme ja tarbimispillerkaariga on süüdi suurima osa õhusaaste tekitamises. Kusjuures enamik inimesi ei leia, et nende isiklikul tegevusel kuigi suur kaal oleks. „Wilenius pakub lahenduseks riiklikke meetmeid, kuna Soome sugusel riigil on olemas ressursid kõikehõlmavaks hüppeks kliimamuutuse tõrjumiseks.“
Tõsiteadlaste kliimaargumentide poole pole vaja pöördudagi – Jussi Halla-aho on sotsiaalmeedias piisava selgusega kuulutanud, et kui ka kõik soomlased kord hingamise ära lõpetaksid, poleks maailma kliimal sellest ometi sooja ega külma.
Johannes Helama on suures kliimaahistuses ühinenud elusegajatega, kes kord keset elava liiklusega Mannerheimi teed Eduskunna hoone ees istet võtsid. Politseinikud kandsid nad kätel sealt minema ja kohtus määrati meeleavaldajatele avaliku korra rikkumise eest rahatrahve. Helama kommenteerib oma kirjandis: „Minu kuritegu oli soovida, et meie ühiskond säiliks ka homme. Trahvist hullem karistus oli, et meie sõnum ei kandunud Eduskunna istungisaali. Neil oli siis midagi tähtsamat arutada.“
*****
Pressifotograaf Antti Yrjönen on endale ülesandeks võtnud elusegajate liikumise kroonikat jäädvustada. 13. oktoobril ilmunud Suomen Kuvalehti numbris 41/2023 kirjeldab ta elusegajate tegevust loos „Tõusuteel“. Peale aktsioonide loetelu ja neid kajastava pildimaterjali mainib ta seal:
„2023. augustis andis Koneen Säätiö elusegajatele 200 000 euro suuruse toetuse. See oli esimene kord, kui liikumine avaldas soovi või sai sedalaadi rahastust.“
Fond Koneen Säätiö on „iseseisev ja sõltumatu organisatsioon, mis parandab maailma, luues eeldusi vaba teaduse ja kunsti arendamiseks“, nii on fondi kodulehel kirjas. Kuulsa liftiehitusfirmaga Kone pole fondil midagi tegemist.
Soomlased ei hinda elusegajate tegevust eriti kõrgelt. Yrjönen jätkab: „Ka see [toetusraha määramine] äratas pahameelt: 45% uuringufirma Norstat küsitlusele vastanud 1000 soomlasest arvas, et rahaline toetus elusegajatele pole hea asi.“
Samal ajal teatas Põlissoomlaste netiportaal Suomen Uutiset:
„Aktiivne elusegaja Iiris Laisi osales Helsingis Raudteeväljakul [9. oktoobril] korraldatud demonstratsioonil, kus avaldati meelt terroriorganisatsiooni Hamas poolt Iisraelis toime pandud massimõrvade toetuseks. Terroristid olid Iisraelis tapnud isegi imikuid. Meeleavaldajad ründasid Iisraeli lippu kandnud naist. Nad kiskusid lipu puruks ja hüüdsid „Surm juutidele!“ Meeleavaldus oli räigelt juudivastane ja rassistlik.“
Suomen Uutiset palus fondilt Koneen Säätiö kommentaari Laisi osalemise kohta meeleavaldusel, kuna fond on andnud elusegajatele toetusraha. Fondile esitati küsimus, kas selline tegevus sobib kokku Koneen Säätiö väärtushinnangutega ning kas fond on valmis lahti ütlema antisemitismist ja rassismist kõigis nende avaldumisvormides. Koneen Säätiö kõneisik vastas:
„Koneen Säätiö fondil ei ole kõnealuse juhtumiga midagi tegemist. Meie väärtustest võite lugeda meie kodulehelt. Me ei kommenteeri juhtumit ega jätka seda keskustelu.“
Kroonik Yrjönen küsis elusegajate käest ka nende tulevikunägemuste kohta. Elusegajad unistavad sellest, et inimesed näeksid kliima muutumist sama suure tänapäeva probleemina kui sõja ja rahu küsimustega seotud mured.
Kui arvestada, et 2022. aasta märtsis tuli kõigi Soome suurimate keskkonnavõitlusega tegelevate organisatsioonide ühiskutse peale suurele meeleavaldusele välja umbes tuhat inimest, siis tuleb nõustuda Suomen Kuvalehti nendinguga, et selle eesmärgini on veel tükk maad minna.
Elusegajate varasematest aktsioonidest on olnud juttu Uutes Uudistes. Loe SIIT ja SIIT
Paul Oja, Uued Uudised Soomest