Toivo Tasa: Millest vestab täna “Piirivalve päevik 1990 – 2000”? (4. osa)

Kauane Eesti diplomaat Toivo Tasa sirvib “Piirivalve päevikut 1990 – 2000”, et tuletada lugejale meelde, kuidas piirivalvet üles ehitati ja seejärel lammutama hakati.

1993. aasta ei toonud eestlastele vähem üllatusi või töid-tegemisi kui mõni eelnev ehk järgnev aastaring. Ent on loomulik, et värvikadki sündmused kipuvad möödatormavas ajas üksteist varjutama, sootuks hajuma. Näiteks, kui täpsemalt meenutada, siis just 1993. aasta esimestest tundidest alates ei olnud Euroopa riikide seas enam olemas senist Tšehhoslovakkiat – temast olid saanud eraldi Tšehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik.

Või on püsinud kellegi mälus pigem see, et jaanuari alguses otsustasid Eesti pensionärid tulla mitmel päeval Toompeale meelt avaldama madala elatisraha pärast?

Vabariigi aastapäeva eel 20. veebruaril üllatas eestlasi uudis vene lennukikaaperdajast, kes nõudis enda viimist USA-sse, sundides Vene reisilennuki maanduma esiotsa Tallinnas, jõudes seejärel õhutsi aga veel vaid Rootsi, kus politsei mehe kinni võttis.

Halvaendelise peegeldusena globaalselt horisondil kärgatas 26. veebruaril New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses plahvatus, milles hukkus kuus ja sai vigastada vähemalt tuhat inimest. Ka paljuga harjunud eestlane vangutas pead.

Aprillis viidi Moskvas kohtu ette 12 NLiidu hiljutist partei- ja riigitegelast, kes olid 1991. a. korraldanud riigipööret.

4. mail kinnitas Riigikogu Eesti Kaitseväe juhatajaks kindral Aleksander Einselni. 13. mail võeti Eesti 29. riigina vastu Euroopa Nõukogusse. Paar päeva hiljem algas Viljandis esimene pärimusmuusika festival. 27. mail toimus Tartu raekojas Riigikohtu üldkogu pidulik avaistung. Paljusid tiivustas, et selsamal kevadel alustas Tartu ülikooli teadusraamatukogus tööd Eesti esimene võrguserver ja asutati Tartu Ülikooli Kliinikum.

21. juunil kiitis Riigikogu heaks välismaalaste seaduse. Ja juba 16. ja 17. juulil korraldasid venemeelsed ringkonnad Sillamäel ja Narvas omaalgatusliku ning luhtumisele määratud referendumi “rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses”.

Kui 25. juulil Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii otsustas kaitsejõudude koosseisust välja astuda, sai alguse Pullapää kriis.

Augustis said linnaõigused senised alevikud Abja-Paluoja ja Saue. Augustis viis Venemaa lõpule oma vägede väljaviimise taasiseseisvunud Leedust. Septembris lahkusid viimased Vene väeüksused ka Poolast. Enam-vähem samal ajal avati Tallinnas Tõnismäel pidulikult Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone. 17. oktoobri lehesajus toimusid Eestis kohalikud valimised. 30. oktoobril läks eetrisse telesarja Õnne 13 esimene osa.

Kindlasti ei olnud 1993. a. Eestis liiga palju neid ärksaid inimesi, kes oleksid köögikalendrisse 1. novembri kohale linnukese teinud, kuigi lõpuks just sel päeval jõustus teravaid rahvusvahelisi vaidlusi ja vastuolusid põhjustanud dokumentide kogum Maastrichti leping, millega sai senisest Euroopa Ühendusest Euroopa Liit. See oli tänaseks juba kordi teisenenud Euroopa Liidu asutamise alusleping. Võib-olla söövitus teravamalt eestlaste igapäevateadmisse, et 1993. a. teises pooles oli Riigikogu sätestanud tuleviku jaoks 18% käibemaksu ja 26% tulumaksumäära ning teinud kohustuslikuks 9-klassilise põhihariduse.

Kas oli põhjus selles, et 1993. a. 3. juunil lahkus Eesti pinnalt viimane Venemaa piirivalvur, kuid igal juhul väärib täna meie tähelepanu tõik, et prominentses ajakirjas “Eesti Jurist” 1993 nr. 7 avaldas Eesti Piirivalveamet Eesti Vabariigi Piirivalve arengukontseptsiooni. Piirivalveamet rõhutab seejuures, et tugineb Eesti Vabariigi kogemustele aastatest 1918-1940 ja Euroopas üles ehitatud teiste piirivalveteenistuste tundmaõppimisele. Samuti võetakse arvesse tänapäeva Euroopas toimuvat integreerumisprotsessi ning Maastrichti lepingut.

Kontseptsioonis räägitakse Eesti piirivalvest kui iseseisvast, kaitseväelise ülesehitusega ühtsest professionaalsest organisatsioonist Siseministeeriumi valitsemisalas. Eesti piirivalve ülesehituse ja tegevuse põhijooned lähtuvad Euroopa Ühenduse välispiiri valve lepingust. Viimasele toetumist nähakse ühe eeldusena Eesti integreerumisele Euroopa Ühendusse, Euroopa Liitu. Piirivalve funktsioonist tulenevalt peab olema tegemist universaalse organisatsiooniga, mis suudab tegutseda niihästi ainult talle omaste kui ka politseile või kaitseväele omaste meetoditega.

Rõhutatakse, et piirivalve ja politsei riigikaitselised suunitlused on erinevad, kuna agressiooni korral peab piirivalve osalema riigi kaitsel ühtses süsteemis kaitseväega. Piirivalve juhtimissüsteem peab võimaldama piirivalvejõudude kasutamist kriisiolukordades ja sõja korral kaitsejõudude koosseisus Kaitsejõudude peastaabi alluvuses riigikaitse ülesannete täitmisel. Selleks peab piirivalvet juhtivatel ohvitseridel ning piirivalve isikkoosseisul olema sõjaväeline, kaitseväega ühesugune ettevalmistus.

Üleminek täielikult professionaalsele piirivalvele toimub etapiviisiliselt, loobudes igapäevases teenistuses ajapikku ajateenijatest. Viimaseid võetakse teenistusse vaid reservi väljaarendamiseks, kriisi- või sõjaperioodideks ning professionaalsete piirivalvurite täiendusbaasi loomiseks. Eesti Piirivalvet juhib Eesti Vabariigi Piirivalveamet eesotsas peadirektoriga, kes on ühtlasi Eesti Piirivalve ülemaks. Piirivalve isikkoosseisu rahuldavaks koguarvuks senise ca 1000 asemel peetakse dokumendis kuni 3660 piirivalveametnikku.

Täna võime tunnustavalt tõdeda, et Eesti piirivalve toonased juhid ja arhitektid olid suutnud lühikese okupatsioonist vabanemise ajaga mitte ainult rakenduda praktilisse igapäevatöösse, vaid selgeks rääkida ka organisatsiooni edasise arengu sisu ning vormi. Suund piirivalve ja -kaitse arengu jätkumisele, Eesti riigi ning partnerite julgeoleku kiirele tugevdamisele selle kaudu oli ühemõtteline ning selge.
Omalt poolt vestab Piirivalve päevik järgmist:

“1993

Loosungite aeg on möödas, laulev revolutsioon seljataga – tuleb tööd teha, mitte paraade pidada.
Tarmo Kõuts

Seaduste ja sotsiaalsete tagatiste puudumise kaotamiseks alustati piirivalve põhimääruse, piiri- ja piirivalveseaduse ettevalmistamisega.

Piirivalves tegi elu keeruliseks segane riiklik sisepoliitika, mille kulminatsiooniks osutus senise piirivalveülema Andrus Ööveli tagandamine.

Juuni algul vabastas siseminister Lagle Parek oma käskkirjaga Andrus Ööveli kaitsejõudude tegevteenistusest ja piirivalveameti peadirektori ametikohalt. Uueks peadirektoriks nimetati senine Merenduskeskuse ülem Tarmo Kõuts.

Piiril ei jätkunud tehnikat, mille tõttu kasutati rohkem inimjõudu, peamiselt ajateenijaid. Sellegipoolest ei jätkunud piiril mehi, et tagada tõhus valve normaalse töökoormusega 140 – 160 tundi kuus. Rohkem taheti saada piirivalvureid ida- ja lõunapiirile. Püüti üle minna elukutseliste piirivalvurite rakendamisele, selle tarvis töötati välja kontseptsioon.

1993, aastal vallandati piirivalvest üle 100 mehe. “Piirivalvuri palk peab olema nii suur, et ta ei kipuks altkäemaksu võtma,” viitas piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts palgaprobleemile. Piirivalvuri palk oli aga Eesti keskmisest madalam.

Piirivalvesse tulid teenima naised, kes aitasid tõsta passikontrolli taset.

Eesti piirivalve suurimaks nuhtluseks oli salakaubavedu. Kõige soositumad salakaubaartiklid olid alkohol ja väärismetallid. Riigipiiri mõiste oli määratlemata, põhiseadus keelas konfiskeerimise. Eesti polnud mitte ainult narkosillaks ida ja lääne vahel, vaid siin pesti suurtes kogustes puhtaks narkoäri musta raha.

Koostöö kaitsejõudude, eriti politseiga, oli hea. Piiriäärse elanikkonna seast püüti leida ja kindlustada piirivalvuritele kindlat toetajaskonda.

Narva jõel ja Peipsi järvel loodeti piirivalve efektiivsust tõsta ajakohase tele- ja öise vaatlustehnika kasutuselevõtmisega. Ujuvvahenditest suunati sinna kaks uut mootorpaati, Muhus valmistatud kaater ning spetsiaalsed lumekelgud.

Tehnika hankimiseks ja paigaldamiseks peeti läbirääkimisi kahe välisfirmaga. Soomest saadi lisaks kolmele laevale üksteist väiksemat mootorpaati, kuus autot, sada jalgratast, mitu Kanada lumesaani ja kaks jääsaani.

Tehnika jõudmine piirile võttis aega, seetõttu kasutati piiril liikumiseks ka hobuseid.

 

Hobused piiri valvamas

Viljandimaa metsane ja võsane piirilõik oli üle 77 km pikk, mehe kohta tuli neli-viis kilomeetrit piiririba. Teid ja radu, mis metsadest ja põldudelt üle piiri sisse oli tallatud, võis lugeda tervelt kaksteist. Peale selle oli hulk talusid, mis vahetult piiri ääres asusid ja nii või naa lätlastega kaubavahetust harrastasid.
Kahtlased teed sai küll kraavidega suletud, aga kui viimane kraav valmis, oli esimene juba kinni aetud või purre üle tehtud. Nii me siplesime ööd kui päevad. Salakaubaks läks kõik, mis teiselpool piiri kallim või odavam, isegi tühje pudeleid veeti läbi metsa, et teiselpool piiri rahaks teha. Selleks, et patrulle vedada ja operatiivselt liikuda transport puudus. Staabi Moskvitš 412 oli masin, mida pidevalt põllumeeste traktori taga trossi otsas mööda piiriäärseid teid lohistasime. Lõpuks sai hing täis ja otsustasime, et hakkame kasutama hobuseid: need liiguvad ise ja iga ilmaga.

Esialgu tuli Tallinnas vastus, et mis jama see on, me elame 20. sajanduil ja kohe-kohe tulevad piirile kaamerad, lumesaanid, mootorrattad ja piki piiririba kruusakattega teed, mida mööda Läti ja Eesti ühispatrull sõbralikult liigub.

Oli tore kuulda selliseid optimistlikke lubadusi, aga meil oli kohe midagi vaja ja lõpuks jäi meie jonn peale. Peadirektor Andrus Öövel andis loa. Mõne kuuga oli Abja kordonis tall valmis ja esimesed hobused Hilda ja Ebe tallis.

Ratsutamine oli noortele meestele esialgu võõras, aga hiljem kui hobused Laatre kontrollpunkti, otse piiri äärde viidi ja meestel oli valida, kas patrullida 30 km jalgsi või hobustel, siis valiti viimane. Algul oli hirm, kas mehed tervelt tagasi jõuavad, piiriäärne ala oli kraave ja okastraate täis. Mõtlesin siiski, et kaks pead on ikka kaks pead ja kui mees ei näe, siis hobu ikka näeb. Kord oli isegi juhus, kus hobu piiririkkuja avastas.

Mehed olid hobustega patrullis, piiriäärses võsas tehti puhkepeatus. Korraga muutus hobune erksaks ja hirnatas, tajudes võõrast. Kui piirivalvurid põõsastest välja ronisid, avastasid nad, oh imet, piiririkkujad timetasid midagi üle piirikraavi…

1944. aastal, kui Villjandi piirilõik kaotati, kadusid ka hobused ja nendele sobivat asendajat otsitakse tänaseni.

Ltn Peeter Aru
Naissaare kordoni ülem

 

Piirivalve igapäevane tegevus näitas, et piirivalvurid ei kontrollinud ainult dokumente ega tõkestanud kurjategijate, salakaubavedajate ja illegaalsete immigrantide piiriületamist, vaid osalesid põhitöö kõrvalt ka jahipidamise ja kalakaitse eeskirjade kontrollimisel, piiriäärsete alade elanike turvalisuse tagamisel ning päästetegevuses.

Aasta jooksul tegeldi piirivalveameti struktuuri loomisega.

Piirivalve ülesanded olid:
– passikontroll kogu piiri ulatuses,
– riigipiiri ja ajutise kontrolljoone valve ja kaitse,
– tollikontroll piiripunktide vahelisel alal, territoriaal- ja sisevetes,
– piirijõgedel ja -järvedel Eesti vetes,
– osalemine merepäästetegevuses,
– endise NSVL relvajõudude isikkoosseisu ja veoste üle piiri liikumise kontroll.

Tegevuse meetoditeks olid:
– passikontroll,
– patrullteenistus,
– visuaalne vaatlus järvepiiril ning visuaalne ja tehnilie vaatlus merepiiril.

Piirivalve regionaalse juhtimise keskused olid: Ida-Viru (Riho Breivel), Jõgeva (Endel Tirmase), Põlva (Karl Oberg), Võru (Rein Orav), Tartu (Urmas Tensing), Viljandi (Elmo Poolak), Pärnu (Aivar Kits), Saaremaa (Teet Kiik), Hiiumaa (Mart Savioja), Harju (Tiit Põder), ja Lääne-Viru regionaalse juhtimise keskus (Tiit Viik).

Veebruar 1993

8. veebruaril moodustati piirivalve ülema käskkirjaga piirivalve lennueskadrill.

24. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 74. aastapäeva tähistamiseks teine taasiseseisvumise järgne paraad.

1993. aasta alguses salvestas piirivalveorgester koos Tallinna Tehnikaülikooli meeskooriga Eesti Raadios oma esimese kasseti “Ühel häälel, ühel meelel”.

Märts 1993

Märtsis käis kolmepäevasel visiidil USA rannavalvejuht Arthur Eugene Henn tutvumas Eesti rannavalve olukorraga, piirivalveameti struktuuri ja tegevusega.

Mätsi lõpul murdus Pärnu lahel Valgerannas jää kaldast lahi ning triivivatele pankadele jäi vähemalt 12 kalameest. Ühelt pangalt jõudis Pärnu muulile üksteist sikutimeest, üks purjus kalastaja jäi pangale ja triivis kaldast eemale. Meest otsis piirivalve lennusalk ja piirivalvelaev Kõu, kuid tulemusteta.
Iga päev tegid piirivalve ja ilmajaama töötajad lennukireide Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järve kohal. Piirivalve- mereinspektsioon ja vetelpäästetöötajad tõid Peipsi lagunevalt jäält kevad-talvel iga päev ära 15-20 hulljulget kalastajat.

Määramatus ja radarivalve puudumine merepiiril sai põhjuseks Eesti-Läti “kalasõjale”, kus Läti kalatraalerid uduse ilmaga Eesti territoriaalvetesse kippusid eksima.

 

Räimesõda

Esmaspäeva hommikul kell 11.20 avastas piirivalvelaev Runu lähedal nn hallis tsoonis (Eesti ja Läti merepiiri vahel olev vaidlusalune territoorium, mida peaministrite kokkusaamisest alates hakati nimetama halliks tsooniks) lätlaste kalatraaleri Volga. Kell 11.50 leiti veel teinegi lätlaste laev Stella.

Mõlemad alused olid sõitnud paar miili üle meie poolt kindlaks määratud merepiiri, püüdsid kala Eesti territoriaalvetes ega vastanud piirivalvelaeva kutsungitele. Piirivalveameti Saaremaa piirkonna staabiülema kapten Jõgi sõnutsi oli tegu nondesamade Riia sadamast pärit kalalaevadega, millega oli pahandus ka kuu aega tagasi samas kohas.

Läti laevad piirivalvekaatriga ühendust ei võtnud, küll aga lahkusid vaidlusalusest merealast pärast seda, kui piirivalvelaevalt paluti neid Eesti territoriaalvetest lahkuda.

Eile hommikupoolikul avastasid piirivalvurid taas ühe aluse, mis ilma piirivalvelt luba küsimata olid jäänud ankrusse meie territoriaalvetesse Sõrve sääre otsas, eirates sellega rahumeelse läbisõidu eeskirju. Ka sellelt laevalt ei reageeritud esialgu piirivalvekaatrilt edastatud kutsungitele. Hilisemal kontrollimisel selgus, et Peterburist pärit kaubaalus OMSK-14 oli teel Riiast Norrasse ning tormihoiatuse tõttu Sõrve sääre otsas ankrusse jäänud. Nende enese seletuse kohaselt olid laeva sidevahendid rikkis.

Kapten Jõgi ütles, et viimasel ajal on üsna tihti ette tulnud juhtumeid, kus piirivalvekaatrilt edastatud kutsungeid lihtsalt eiratakse. Ometi on kõik alused kohustatud pidevalt jälgima sidet 16. kanalil. Ühtlasi paluvad piirivalvurid enesele teatada kõigist kahtlastest alustest Eesti territoriaalvetes, mida meie kalurid ja meremehed on märganud.

Praegu patrullivad piirivalveameti Saaremaa piirkonna kaatrid pidevalt Ruhnu lähedal asuva vaidlusaluse territooriumi lähedal. Kuna aga Ruhnul ei ole veel radarit, tuleb sealkandis põhiliselt piirduda visuaalse vaatlusega. Uduse ja sombuse ilmaga on piirivalvurite nõu päris otsas. Jõgi sõnul saab Ruhnu radari hiljemalt sügiseks. Juba selle nädala alguseks sõitsid Ruhnu mehed, kes tegid ettevalmistusi juuli lõpuks valmiva kordoni radari tornis teenistuse korraldamiseks.

Valitsuse tasemel on nüüd kokku lepitud selleski, et piirivalve hakkab tegelema ka merepäästega. See toob tublisti muresid juurde. On ju väikesadamatest ammu juba valve likvideeritud ning iga mees läheb merele, millal tahab. Seepärast on juhtunud ka õnnetusi. Nüüd tahab piirivalve, et kalurid teataksid eelnevalt, millal ja kust sadamast nad välja lähevad ja millal umbes tagasi jõuavad. Sellisel juhul saab häda korral piirivalvuritele loota.

“Esmaspäev”, 22. 03. 1993

 

Valitsus otsustas hankida piirivalvele 100 Land Roveri ja 50 Nissani maastikuautot. Land Roverite eest tasumiseks võeti laenu ABN Amro panga Londoni osakonnalt, 50 Nissani Patroli ostutehing sõlmiti Hansa Liisingu vahendusel.

Aprillis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi kontrollimist Saksamaalt saabunud propellerlennukitega. Eskadrilli juhtkond sai väljaõppe Rootsi rannavalve ja Soome Piirivalveameti spetsialistide osavõtul. Esimeste Eesti Vabariigi ajal väljaõppinud piirivalverlenduritega sõlmis piirivalveamet viieaastase töölepingu. Piloote oli piirivalvel kokku kaheksa.

Soome valitsus eraldas 70 Eesti piirivalvetöötaja kahekuulise koolitusprogrammi läbiviimiseks miljon marka.

Mai 1993

28. mail toimusid siseministeeriumi ametondadevahelised laskevõistlused, mis olid esimesed laskevõistlused taasiseseisvunud Eestis. Võistkondlikult tulid piirivalvurid karikavõitjateks ja seda seika võib lugeda taasloodud piirivalve laskesporditraditsiooni alguseks.

29. mail tuli kokku Eesti piirivalve ohvitseride kogu, esindamaks piirivalve 224 allohvitseri. Kogu juhatuse esimeheks valiti Läänemaa piiripunkti ülema asetäitja veebel Enn Heinorg.

Harju maakonda Neeme poolsaare tippu ehitati ajakohased 24 boksiga koertekooli hooned. Teenistuskoeri oli 1993. aastal Neeme piirivalvekoerte koolis väljaõppel 13.

Vanimas Eesti piirivalve õppeasutuses Remniku õppekeskuses lõpetas 4. juunil X lend, 223 noort meest, kes suundusid teenima piirile.

Üheks markantseimaks juhtumiks piiril osutus 4. juunil toimunu, mil Ikla piiripunktis konfiskeeriti vääris- ja ehiskivid (topaas, berüll, suitsukvarts), mille koguväärtus oli 144 435 krooni. 14 smaragdi, koguväärtuses 223 760 krooni anti hoiule Väärismetallide ja Vääriskivide Fondi. Kivide “maaletooja” pidi tasuma kolmekordse tollimaksu 347 025 krooni, et ehiskivid tagasi saada.

Juuni 1993

21. juunil anti piirivalve tegevohvitseridele sõjaväelised auastmed.
22. juunil taastati 1923. aastal asutatud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu õigusliku järjepidevuse, sõjaeelse põhikirja aslusel ja selle esimeheks valiti taasloodud Eesti piirivalve esimene ülem Andrus Öövel. Mõni aeg hiljem sai esimeheks Johan Saar. Kogu valis juhtorganid, kelle ülesandeks jäi ohvitseride huvide kaitse. Kogus oli 58 piirivalveohvitseri.

August 1993

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, milles oli palju sarnaseid jooni piirivalveameti esimese peadirektori Andrus Ööveli väljatöötatuga. Piirivalvekontseptsioon sätestas Eesti riigipiiri valvamise korralduse, selle valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai aluseks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel.

Selle seisukoht pn , et kui Eesti Vabariigi piir on üks tervik, siis peab seda ka valvama üks ametkond nii maismaal, merel kui piiripunktides. Selleks peavad talle kuuluma radarid, kaatrid, laevad ja lennukid. Ei ole kasulik vahendeid ja isikkoosseisu erinevate ametkondade vahel tükeldada, samuti nagu ei ole otstarbekas ametkondadel, kelle põhitegevus ei ole seotud piiriga, omada kõikjal piiril oma esindajad ainult teatavate kitsalt piiritletud või harva esinevate funktsioonide täitmiseks.

Oma ülesannetest, tegevusmeetoditest ja põhilistest koostööpartneritest tulenevalt pidi piirivalve kuuluma siseministeerumi süsteemi iseseisva kaitseväelise ülesehitusega organisatsioonina.

Piirivalvurite võitlu illegallse immigratsiooni vastu masimaal hoogustus augustis, laevadest leiti kurde peaaegu iga nädal.

Kurdid mängivad peitust

20. augustil tõsteti rongilt maha Iraagi kodanik, kes püüdis Eestisse sõita Peterburi – Tallinna rongi vagunisaatja A. Maksimovi teenistusliku kupee lae all asuvas pagasiruumis. 23. augustil avastas piirivalve sama rongi vagunisaatja Sergei Smirnovi teenistusliku kupee pagasiruumi seina taha peidetud kurdi. 28. augustil püüdis Peterburi – Tallinna rongi vagunisaatja Galina Ussakova teenistuliku kupee ventilatsioonisüsteemi peita ja Eestisse tuua Vene mereväe I järgu kaptenit Aleksandr Nikosinit. Vene ohvitseri võttis piirivalve kinni. “Kurdid on tulnud Eestisse mitme kuu vältel väikeste rühmadena. Nende saabumist korraldavad vahendajad, kes tavaliselt pole samuti alalised Eesti elanikud. Üks neist vahendajatest, kelle piirivalve kinni pidas, istub praegu Patarei vanglas kümnepäevast kohtu määratud arestiaega,” ütles piirivalveameti staabiülem Aar Evisalu.

Piirivalve pressijaoskond

 

September 1993

14. septembril kinkis Soome Vabariik Eesti piirivalvele neil kasutatud valvekaatrit, millega sai sõita ka talvel, 20-30 cm paksuse jääga. Üks kaater hakkas patrullima Tallinnas, üks Saaremaal ja kaks Peipsil.
Vene mereväelt võeti üle viis radarijaama, mis olid lihtsad ja töökõlblikud ning neid oli võimalik oma jõududega remontida.

13.-16. septembrini toimusid Männikult esimesed võistlused laskmises ja laskejooksus. Võistlused said teoks Neeme piirivalvekoerte kooli baasil ja Neeme küla kaasabil.

Piirivalve orkester, mis oli kasvanud 25-liikmeliseks, andis pisut enam kui aastase tegutsemise kestel kümme avalikku kontserti. Tegevuse esiimest aastapäeva novembris tähistasid piirivalve muusikud stuudiokontserdiga Eesti TV-s, Eesti Raadios. Pillid kinkis orkestrile Rootsi Kuninglik Kaardivägi.

13. novembril toimusid Männiku lasketiirus laskevõistlused kaitseministeeriumi rändkarikale, kus piirivalve võistkond saavutas võistkondlikult I koha. Individuaalselt saavutasid erinevates laskeharjutustes I koha Ervin Piikmann, Rein Horn, Matti Kanep ja Tarmo Paju.

1993. aastal ehitati välja ja mehitati uued kordonid Ninases ja Ninas. Narva-Jõesuu õppekeskuse lõpetanud kutselistest piirivalvuritest suunati 15 meest Peipsile (Narva sai 10 ja Kagu piirivalvepiirkond 12 meest). Peipsile läks ka vajalik tehnika: Soomest saadud lumesaanid, kaks hüdrokopterit, väike jäämurdja ning kaks 9-10-meetrist kiirkaatrit.

Muhu firmas Rauge Boots valmistati esimesena Eestis oma piirivalvepaat. Viie meetri pikkune alus võis peale võtta viieliikmelise meeskonna ja arendada kiirust 35 sõlme. Paat patrullis Narva jõel.

Fakte:

Eesti piiridel tegutses 28 passikontrolli punkti (kuus maanteedel, neli raudteel, viis lennuväljadel, kolmteist sadamates). Piiril oli 38 kordonit, kus teenis 2 446 inimest. Piirivalvuri keskmine kuupalk oli 871 krooni.

Eesti piiril kontrolliti ligi 11,3 miljonit piiriületajat, kellest 29 827 saadeti tagasi, kuna neil puudusid viisa või vajalikud dokumendid. Piiripunktide vahel tabati 2 562 inimest – viisarežiimi rikkujat või ebaseaduslikku piiriületajat. Samas peeti salakaupa kinni enam kui kolme miljoni krooni eest.

Eesti piiri ületas iga nädal legaalselt 100 – 140 tuhat kodanikku. Tagasi saadeti tavaliselt 500 – 700 isikut nädalas. Iga nädal peeti piiril kinni kuni 50 seaduserikkujat, 945 pudelit alkoholi, 2 899 kg värvilist metalli.

Piirivalvurid avastasid aastas jooksul 640 võltsitud passi. Piirivalve avastas ka kodakondsusametist saladuslikel asjaoludel kaduma läinud partiisse kuulunud 11 välispassi.

Peeti kinni ja anti politseile üle 12 tagaotsitavat. Esitati materjalid 56 kriminaalasja algatamiseks, sealhulgas 27 altkäemaksuvõtmise ja üheksa ebaseadusliku piiriületamise fakti.”

 

(Järgneb)

 

LOE LISAKS

Toivo Tasa: Millest vestab täna “Piirivalve päevik 1990 – 2000”? (3. osa)

Toivo Tasa: Millest vestab täna “Piirivalve päevik 1990 – 2000”? (2. osa)

Toivo Tasa: Millest vestab täna “Piirivalve päevik 1990 – 2000”? (1. osa)