Massimigratsioon võtab Euroopalt turvalisuse – Euroopa Liidu rändepakti valguses

Maailm,
- Updated
©Reuters/Scanpix
Kui paljud usuvad, et need mehed tulid Euroopasse ausat tööd tegema?

Enamik Euroopasse saabuvatest migrantidest tuleb maadest, kus päästikule vajutatakse tükk aega ennem, kui seda teeksid kristlikus kultuuriruumis üles kasvanud eurooplased.

Muidugi ei saa ka Euroopat pidada rahukantsiks – siit on alguse saanud kaks maailmasõda. Ometigi algavad need sõjad siis, kui pinged on kuhjunud ja jõudnud üle kriitilise piiri. Euroopalik kultuur üritab verevalamisi ennetada, mida ei saa kogu maailma kohta öelda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Pidevalt sõdiva Aafrika suurimaks probleemiks on tänaseni tugevalt toimivad hõimusuhted. Aafriklane võib Läänes saada kasvõi kolm kõrgharidust, aga kui ta läheb tööle kodumaa riigivõimu sektorisse, siis ei saa ta eirata hõimlaste soovi saada sooje ja tasuvaid kohti riigiaparaadis – kui ta seda ei teeks, poleks tal kellelegi toetuda, see aga on millegi saavutamiseks oluline. Oma hõimlasi edutades tekib paratamatult korruptsioon, vastuseis sellele, mis surutakse riikliku repressiooniaparaadiga maha, ja siis kodusõda pluss genotsiid.

Araabia maadest ja üldse moslemiühiskondadest tulijate tausta määrab sageli ära islami tõsiusklikkus, millest võrsub islamiäärmuslus. Võidakse küll väita, et islam olla rahuusk ja vastupidised väited islamofoobiaks tembeldada, aga fakt on see, et islamiga käib alati kaasas “püha sõda”, mis on oma verist palet ka Euroopas küllaga näidanud. Islamikultuur on päris kindlasti euroopalikust kardinaalselt erinev nii naiste õiguste osas (Kölni käperdamine) kui ka kiiruses, millega moslemid vägivalla lahenduseks valivad.

Siinkohal tasub üles lugeda kasvõi Aafrika maad, milles tegutsevad islamistide sõjalised rühmitused: Egiptus, Liibüa, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Sudaan, Tšaad, Niiger, Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Kesk-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Keenia, Somaalia, Nigeeria, Kamerun, Angola, Kongo DV jpt. Sõdiv Aafrika tõestab, et mustad elud sealmail ei loe

Aafrika vägivaldsest olemusest ja migratsiooni taustast räägib AFP värske uudis: “Verised kokkupõrked põllumaa üle kisklevate kogukondade vahel Kongo Demokraatliku Vabariigi keskosas septembri alguses on nõudnud vähemalt 11 inimelu, maha on põletatud ligi tuhat kodu ja neist on sunnitud põgenema umbes 10 000 inimest, teatas kohalik heategevusorganisatsioon kolmapäeval. Vägivald on löönud uuesti lõkkele ses Kesk-Aafrika suurriigi Kasaï provintsis, kus 2016.-2017. aasta verises ülestõusus tapeti tuhandeid inimesi.

Migrandid saabuvad Euroopasse riikidest, kus sõditakse aastakümneid ja inimesed suhtuvad vägivalda märgatavalt ükskõiksemalt kui eurooplased. Sõjas elamine paneb inimesed ka kiiremini probleeme vägivallaga lahendama. Kolmandast maailmast saabujad on igati suurem riskitegur, sest paljud polegi kunagi demokraatlikus ühiskonnas elanud, nad ei jaga midagi selle olemusest, vaid lahendavad olukordi sünnist saati sisse kodeeritud kombel. Sama kehtib töökeskkonna kohta – enamik migrante ei jaga midagi siinse majanduse, maksusüsteemi ja ühiskonna toimimisest, arvates tõsimeeli, et raha võetakse seinast.

Euroopa on kattunud migrandikogukondadega, mis kujutavad endast paralleelühiskondi ja milles kehtivad pigem migrantide koduühiskonna reeglid – üha suurenevad migrandikogukonnad lõpetavad igasuguse integratsiooni, sest neile pole seda enam vaja, nad saavad hakkama oma tsoonides oma elulaadiga. Kusjuures no-go-tsoonid suruvad ka Euroopas oma liikmetele peale elulaadi, mille eest kodumaalt põgeneti – eriti islamikogukonnad. Briti ajakirjanik Marxlohi no-go-tsoonist: “See pole enam see Saksamaa, mida me teadsime!”

Euroopa ühiskond on nõrgestatud vasakliberalismist – traditsioonilisi kristliku maailma väärtusi hävitatakse ja asemele pakutakse niinimetatud euroopalike väärtusi. “Uusväärtuste” ja traditsionalismi vahel heitlevast Euroopast pole vastast väga tugevate traditsioonidega kultuuriruumidele, eriti islamile, mis on oma fanaatilisuses liberalismist igati üle. Tugevad kultuurid ei hakka enam integreeruma nõrka Euroopa ühiskonda, vaid võtavad selle üle.

Migrandid hävitavad Euroopas seaduslikkuse ja levitavad põlgust euroopaliku seadusruumi vastu. Kindlasti vaidlevad palju sellele vastu ja nimetavad seda vihaõhutuseks. Aga jälgige migrantide teekonda: paati pääsemiseks makstakse inimkaubitsejatele, ergutades kuritegevust. Ronitakse üle piiritarade, kuigi neid püstitanud riik on need loonud just selleks, et seda protsessi takistada. Tormatakse läbi terve Euroopa – on ju praegu La Manche väinal tabatud Suurbritanniasse pürgijad sinna kuidagi jõudnud ja ilmselgelt mitte seaduslikul teel. Põgenikekriis La Manche`i väinas – kas Euroopa peab seda normaalseks?

Kogu migrantide tee Euroopasse on rajatud seadusrikkumistele ja miks peaksid nad siin seadusi austama hakkama – nad pigem alustavad siin kuritegelikku karjääri, sest seal on lihtsam suurt raha teenida kui tööl käies. Granaadiplahvatustes vaevlev Rootsi on hea näide sellest, kuidas sisserände taustaga gängid ühiskonna üle võtavad. Lääne-Euroopas on turvalisus kadunud eriti naistel, kellest võib igal ajal teisest kultuurist tulnud meeste ohver saada. Eriti veel kui poliitkorrektsusest varjatakse kuritegevuse sisserändetausta. VIDEO Rootsis elav konservatiiv: Eesti ei saa enam Skandinaaviat eeskujuks võtta

Ja lõpuks terrorism. Isegi kui migrandikogukonnad seda ei toeta, on pühasõdalastel tohutult kasvanud võimalus ennast no-go-tsoonides varjata ja tegudeks valmistuda. Migrandid imbuvad üha enam jõustruktuuridesse, saades sealtkaudu võimaluse õõnestada terrorismivastast võitlust või radikaliseerudes ise – nagu islamist, kes sooritas veretöö Pariisi politsei peakontoris.

Euroopa ei muutu massimigratsioonist kuidagi paremaks, vaid migrandid toovad oma kodused vaenud siia kaasa ning jätkavad omi verevalamisi juba Euroopas – seda tõestab kasvõi türklaste-kurdide vastaseis Saksamaal. Eestissegi imbuvad võõrad võitlused – vihased valged vasakliberaalid tõid siia ka BLM-i vihakultuuri.

Massimigratsiooni ei saa vaadelda nii, et laseme migrandid siia ja selekteerime välja, kellest saab asja ja kelle tagasi saadame. Migrandid ei pruugi ise seda teadvustada, aga nad on tulnud saama ja vallutama, mitte integreeruma – ka neid suunavad Frankfurti koolkonna taustaga jõud.

Migratsiooni on Euroopale teatud ulatuses vaja, aga see peaks olema ääretult kõvasti kontrollitav protsess ja hõlmama vaid hädavajalikku osa inimestest, soovitatavalt võimalikult sarnasest kultuuriruumist – praegu saab kontinent lisaks töökätele kaasa tohutu taaga teiste kõrvalnähtuste näol, mis nullib ära kogu kasu ja tekitab suuri probleeme.

Liberaalne Euroopa ei kontrolli enam migratsiooniprotsesse, vaid annab igas asjas neile järele. Seega on viimane aeg sellele rahvaste rände hullusele vastu hakata ja migratsioonile piir panna.

Lõpetuseks üks kunagine Harri Kingo vastus David Vseviovile:

David Vesviov küsib: “Kui uksest astuks sisse Louis Armstrong ja me näitame talle ust, sest ta on must, siis kes on tegelikult kaotaja?”

Vastus: Kui me Armstrongi oma uksest sisse ei lase, siis oleme kaotajad meie. Vaieldamatult. Kui me aga ei lase sisse kümneid ja sadu tuhandeid Aafrikast ja Aasiast saabujaid, siis oleme me võitjad. Vaieldamatult. Sest nad pole Armstrongid.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused