12.02.2021
Euroopa edukaim vaktsineerija on EL-i väline Suurbritannia. (Foto: Scanpix)
Kantar Emori uuring Euroopa Liidu taastekava kohta tundub ülimalt europositiivne, kuid samas võib ka julgelt küsida – kui palju on selliseks optimismiks põhjust ja teadmisi reaalsusest? Inimesteni lihtsalt ei jõua info EL-i koperdamisest, sest meedia seda ei kajasta.
BNS vahendab: “Koroonapandeemia on kasvatanud kodanike veendumust, et Euroopa Liit (EL) mängib olulist rolli COVID-19 tagajärgedega võitlemisel ja uute tõhusate lahenduste leidmisel. Eestis suhtub uuringu andmetel Euroopa Liitu positiivselt 76 protsenti vastanutest, samas kui EL-i keskmine oli 63 protsenti. 89 protsenti küsitletutest leiavad, et Eesti on EL-i kuulumisest võitnud, EL-i keskmine oli 72 protsenti.”
Kui palju teab peavoolumeediast infot saav eestlane üldse Euroopa Liidu tegelikest saavutustest või hoopis läbikukkumistest koroonavastases võitluses? Kardetavasti vahendab peavoolumeedia ainult neid uudiseid, mis kajastavad edusamme, tegelikest raskustest vaikitakse või räägitakse vähe – sellel taustal aga tekibki lihtkodanike põhjendamatu eurooptimism.
Nii kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ühtsuse näitamiseks alustama vaktsineerimist koroonaviiruse vastu kõik koos 27. detsembril 2020 – Ungari aga alustas päev varem ja Holland alles 6. jaanuaril 2021, mis näitab, et EL ei suutnud isegi ühist alustamist tagada. EL-ist lahkunud Suurbritannia oli 6. jaanuariks juba kaks kuud vaktsineerinud ja on praegu Euroopa kõige rohkem vaktsineerinud riik.
The Telegraph kirjutab ka sellest, et komisjoni presidendil Ursula von der Leyen on oma vaktsineerimispoliitikaga täiesti läbi kukkunud. Vaktsiinikriisi ajal Brexiti tõttu kättemaksu hauduv Ursula von der Leyen õõnestab õigusriikluse põhimõtteid
Samas ka teine lugu The Telegraphilt Euroopa taastusfondi külmad allhoovused: piiratud abi saav Itaalia astus Brüsseli seatud lõksu, Saksamaa sai soovitu
Kui päris algusesse minna, siis koperdas EL kohe pandeemia esimestel kuudel. “Brüsseli tegevusetus koroonapandeemiaga valusalt pihta saanud liikmesriikidele, eeskätt Itaaliale, kus paljud inimesed kaotasid usu Euroopa Liitu, sundis Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyen lõpuks vabandama Euroopa nimel Itaalia ees ebapiisava abi pärast. „On tõsi, et keegi ei olnud selleks tegelikult valmis. Tõsi on ka see, et liiga paljud ei olnud olemas, kui Itaalia päris alguses abikätt vajas,” ütles von der Leyen oma kõnes Euroopa Parlamendi ees, vahendas Itaalia uudisteagentuur ANSA.
Uued Uudised vahendasid alles Jaak Madisoni kommentaari: Jaak Madison: Brüsseli bürokraatlik ülereguleeritud organism on kriisidega toime tulemisel täielikult ebaõnnestunud ja Eurosaadik Jaak Madison kritiseerib Euroopa Liidu vaktsineerimisstrateegiat. Selliseid asjalikke ülevaateid peavoolumeedia Eesti lugejatele ei vahenda ja põhjuseks ongi põhjendamatu ja naiivne usk Euroopa Liitu.
Ja kui paljud inimesed annavad endale aru, et Euroopa Liidu taastuskava põhineb suuresti laenul, mida me hakkame kõik koos kinni maksma, olles sellega andnud oma rahanduse Brüsseli kontrollida? Lisaks tulevad ka uued üle-euroopalised maksud. Vasakvalitsusega Soomes suhtutakse Euroopa Liidu taastusfondi ettevaatlikult