07.05.2020
Piraadikapten Carola Rackete – vasakliberaalide kangelane, tegelikkuses jõhker seadusterikkuja.
Viimasel ajal on lausa tülgastav lugeda vasakliberaalide mõju all olevate Euroopa ja ülemaailmsete institutsioonide nutulaulu pandeemia olukorras hädas olevatest migrantidest – see on nende endi ergutuskisa tagajärg.
Nii väidab ÜRO, et inimkaubanduse ohvrid on seoses pandeemiaga veel suuremas hädas, Vatikan ja Soros muretsevad Lõuna-Itaalia põllumajanduses töötavate migrantide pärast, inimõiguslased halavad ülerahvastatud Kreeka laagrite tõttu ja nii edasi – kuigi kõik need organisatsioonid on ise migrantide Euroopasse veo korraldanud.
Massimigratsioon üle Vahemere ja Balkani trassil on olemuselt suur inimsusevastane kuritegu, mille üheks kaasosaliseks on liberaalne Euroopa – loodetavasti tuleb selles osas kunagi tõsine rahvusvaheline kohus, kus kohtupingis on ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes kutsus avalikult süürlasi Saksamaale.
Paljude süürlaste jaoks võib Merkel olla ingel, nagu seda on näha France Presse läägetelt piltidelt, kuid samas oma tema hingel sadade merevoogudes hukkunute surmad. Ka meedias massiliselt levitatud piltidel olev väike Süüria poiss Alan Kurdi uppus seetõttu, et tema vanemad kuulsid Merkeli kutset ja lunastasid surmapileti merekõlbmatus paadis.
Liberaalset Euroopat võiks mõista, kui Liibüasse ja Türki oleks rajatud põgenikekeskused, kus oleks põgenike dokumendid üle vaadatud, nende saatus paika pandud ja siis nad laevade või lennukitega Euroopasse viidud. Rahvusmeelsele Euroopale väga vastumeelne variant, aga vähemalt aus. Liberaalne Euroopa aga karjus küüniliselt: tulge läbi kõrbete ja üle vete, ja kes ellu jääb, saab laheda hõlpelu.
Järgmisena lülitusid liberaalid organiseeritud kuritegevusse – kellelgil ei saanud teadmata olla, et Liibüa ja Türgi rannikul surusid kümned tuhanded põgenikud inimkaubitsejatele tuhandeid eurosid pihku ning rahvusvaheline inimkaubandus teenis sellest miljardeid. Keegi ei sulgenud seda äri, mida saanuks lõpetada vaid nii, et paate polnuks mõtet vette lükata, sest reisi lõppeesmärki ei saavutata nagunii.
Euroopa missioon Sophia, mille üheks elemendiks oli võitlus inimkaubandusega, jooksis sisuliselt tühja, sest inimkaubitsejad, kes migrantide liikumist suunasid, ise ju paatidesse ei istunud, aga migrandid jõudsid ka Frontexi aluste pardale võetuna ikkagi Euroopasse ja uued tulijad said sellest julgustust.
Järgmine kuriteomoment on see, et paadid kutsututega jäeti mere meelevalda – üksi Euroopa riik ei saatnud oma laevastike aluseid neid päästma. Ilmusid vaid vabaühenduste laevad, mis ei suutnud kõiki kokku korjata, ja kaudselt ergutasid rännet, mistõttu lootusega tulnud, kuid teel hukkunud on ka nende hingel.
Vabaühendused ongi üks eriline element kogu massimigratsioonis – päästjatest muutusid nad kiiresti piraatideks, kes eirasid kõikvõimalikke seadusi, kuni üks pealikest, Carola Rackete, tungis keelust hoolimata laevaga sadamasse ja rammis politseipaati, pälvides selle eest vasakliberaalide aplausi.
Merel aga võtsid vabaühenduste alused kontakti inimkaubitsejatega, kes teatasid neile koordinaadid, kuhu paadid põgenikega jäeti – seega osaleti otseselt inimeste smugeldamises. Et oma tegevust varjata, lülitasid laevad sageli oma transponderid välja, mis on mereohutuse seisukohalt kuritegu. Nende aluste paturegistrid on tohutud, alates võõrastesse vetesse ja jurisdiktsiooni tungimisest ning vale lipu all sõitmisest kuni prügilaadungite tühjendamiseni selleks mitte ettenähtud kohtades.
Lääne liberaalide suurim moraalne kuritegu on seadusetuse kuulutamine seaduslikuks. Nii tohivad illegaalsed migrandid ületada piire, ronida üle tarade, tormata läbi mitmete maade, hoiduda kontrollidest, rikkuda riikide seadusi ja nii edasi – sest nad olevat õnnetud. Näiteks väitis paavst Franciscus, et pagulaste õigused olevat üle nii riikide seadustest kui ka demokraatia reeglitest.
Migrantidele ei keelatud Lääne-Euroopas praktiliselt miskit, luues neile kõikelubatavuse ja karistamatuse tunde. Kui Hispaania lubas smugelduslaeva Aquarius Valencia sadamasse, kadus maale lubatud migrantidest 24 tunni jooksul paarkümmend, kes asusid omal käel Kesk-Euroopa poole teele. Keegi ei tea vist siiani, kui palju tõid kõigi tuulte poole kadunud migrandid Euroopasse siin juba likvideeritud haigusi.
Suure kuriteo tegi liberaalne Euroopa sellega, et lasi üle Euroopa laiali teisest kultuurist, teiste põhimõtete, mentaliteedi, kasvatuse ja tavadega mehi, kes moodustavad kõigist migrantidest umbes 75-80%. Esimene tagajärg andis ennast tunda juba ööl vastu 1. jaanuari 2016, mil Saksamaal langes uusaastapidustuste ajal seksuaalse ahistamise ohvriks tuhandeid naisi. Seda üritati poliitkorrektselt varjata – ka see nähtus väärib inimsusevastase kuriteo staatust.
Järgnesid üha uued ohvrid, nagu nigeerlase poolt tapetud ja tükeldatud 18-aastane itaallanna Maceratas, 22-aastase iraaklase Ali Bashari poolt vägistatud ja kägistatud 14-aastane Susanna Maria Feldman ning veel arvukad võikad teod. Üle Euroopa veeres pommiplahvatuste, pussitamiste, tulistamiste, kaubikurammimiste ja teiste terroritegude laine. Liberaalne Euroopa ohverdas migrantidele oma turvalisuse.
Valus hoop on antud kristlikule kultuuriruumile, mida ahistab islami pealetung – Lääne-Euroopas on arvukalt juhtumeid, kus kristlik sümboolika peidetakse ära, sest see pidavat moslemeid solvama. Agressiivsemad kultuurid ohustavad liberaalse maailma põhiväärtusi, sest näiteks naisõigusluse kõrge taseme puhul euroopalikus ühiskonnas on sealsamas kõrval läänelikule humanismile mittealluv islami naistevaenulik kultuur, mis õitseb oma kogukondades ehk no-go-tsoonides.
Kuritegu on ka Euroopa Liidu sunniviisiline migrantide jaotamine, mis ei ole kuidagi kooskõlas ühenduse vabatahtlikkuse printsiibiga. Brüsselil polnud mingit õigust sundida riike vastu võtma pagulasi, keda nood ei soovinud või ei olnud võimelised lõimima – EL määris liikmesriikidele pähe võõrad, kelle sissetungi pidurdamiseks ei teinud ta ise midagi, vaid pigem soodustas seda.
Liberaalne Euroopa sooritas paradoksaalselt kuriteo ka migrantide endi vastu, asudes neid poputama, õpetades neid seadusi eirama, võõrutades neid tööst ja vastutusest oma tegude eest, ning muutes nad ühiskonnale praktiliselt kasutuks, ergutades aga sellega kuritegevust ja poliitilis-ideoloogilist radikaliseerumist.
Nuga löödi selga ka migratsiooni lähteriikidele – 2016. aastal palusid neli Lääne-Aafrika piiskoppi Euroopat mitte meelitada nende noori ära, sest nii jäävad need maad ilma kõige töövõimelisemast elanikkonna kihist. Vaevalt et suur osa migrantidest, kes Lääne-Euroopas jalgu maha ei saa, enam õnnelikud on – ka nende elu on rikutud, eriti pandeemia ajal, kui neil pole siin lähedasi, kellele toetuda.
Tänaseks on juba selgunud, et Euroopa on migrantidest üleküllastunud, mida näitavad kasvõi Kreeka saarte pungil laagrid. Keegi ei soovi enam rõõmuga vastu võtta neid võõraid, kellest enamik on osutunud kasutuks, sest on tulnud vaid head elu nõudma. Neid soovivad vaid need riigid, kus valitsuses on vasakpoolsed, mürkrohelised või punaliberaalid, nagu näiteks Soome ja Rootsi.
Siit jõuamegi selle olukorrani, mis olevat Lääne-Euroopas pandeemia ajal migrantide kogukondades tekkinud – näiteks Lõuna-Itaalias elavat põllumajanduses töötavad sisserändajad rasketes tingimustes, kus ka nakkusoht on suur. Ometigi on Itaalias võimul vasakvalitsus, kes pärast Lega immigratsioonivastase siseministri Matteo Salvini lahkumist taaselustas migrantide sisseveo – järelikult ei suuda vasakpoolsedki migrante ära majutada.
“Džunglid” on endiselt olemas Pariisi eeslinnades ja Calais`i sadamalinnas, mis näitab, et isegi liberaalne Euroopa ei suuda enam migrante vastu võtta, maailm aga on sukeldumas suuremasse majanduskriisi ning ka kliimameetmed neelavad tohutu raha. Kuid ega vasakliberaalid ole kuritegelikust praktikast loobunud – Soome, Saksamaa ja Rootsi on juba teatanud, et jätkavad migrantide vastuvõtmist, ergutades seega migratsiooni ja inimkaubandust.
Lõuna-Itaalia maffiapiirkondades vaevlevad migrandid ei ole sugugi immigratsioonivastase Lega kätetöö – need on Junckeri, Merkeli, Verhofstadti, Timmermansi, Sorose ja paljude teiste Lääne rahvastesegajate ohvrid. Ehk jõuab kord kätte aeg, mil nende üle mõistetakse kohut nii eurooplaste kui ka migrantide kannatuste eest.
Oht pole veel kusagile kadunud, sest Marrakechi leping on endiselt ootel, Euroopas on endiselt võimul palju vasakliberaale, kes sooviksid Aafrika ja Araabia siia üle tuua ning Türgi ootab hetke, mil migrandid valla päästa. Ja endiselt võib öelda ühte: Ungari päästab Euroopa – kui me järgime madjareid.