Majandus

Konverents Riigikogus: Rail Baltic ei ole tasuvusuuringu järgi kõlbulik projekt

Rail Balticu suurprojekti vastased korraldavad neljapäeval 8. juunil riigikogu hoones konverents, kus avaldatakse hinnang Ernst&Young tasuvusanalüüsile.

Loe edasi

Juhtimisspetsialist Endel Oja: Rail Balticu õiged küsimused ja valed vastused

Aasta pärast ametist prii Euroopa Komisjoni TET-T programmi Põhja-Läänemere koridori sotsialistist koordinaator pr. Catherine Trautmann käis Postimehe toimetuses majandusajakirjanik Andres Reimeri küsimustele vastamas 1. 

Loe edasi

“Räägime asjast”: valitsus koosneb inkvisiitoritest ja Sester on nende timukas

Tre raadio saates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ja erakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme mööduval nädalal riigikogus toimunud rahandusminister Sven Sesteri läbi kukkunud umbusaldushääletusest, IRL-i üldisest armetust olukorrast ja peaminister Jüri Ratase olematust juhtimisvõimest.

Kuigi IRL vahetas hiljuti erakonna juhi välja, ei käi ka Helir-Valdor Seeder part

Loe edasi

Uno Kaskpeit: puidu rafineerimistehas peaks teenima Eesti majandust ja tegema seda keskkonnasäästlikult

Vastates Võrumaa Teataja küsimusele uue plaanitava puidu rafineerimistehase osas, ütles Riigikogu saadik Kagu-Eestist Uno Kaskpeit, et seni on Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil olnud väga vähe infot õiglase seisukoha kujundamiseks, kuna puuduvad teadlaste sõltumatud uuringud.

Loe edasi

Inspektsioon algatas Sarapuuga seotud osaühingu ja Tallinna linnafirma suhtes uurimise

Keskkonnainspektsioon alustas 26. mail haldusmenetlust, et selgitada Tallinnas Nõmme linnaosas toimuva korraldatud jäätmeveo vastavust jäätmeseaduse nõuetele. Küsimus on eeskätt osaühingu Baltic Waste Management OÜ (BWM) ja Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse allhanke lepingu ulatuses, milliseid kohustusi näeb see lepingupooltele ette, teatas keskkonnainspektsioon.

Loe edasi

Kaitsepolitsei jälgis abilinnapea Sarapuu tegemisi juba aastaid

Uute Uudiste andmetel jälgis kaitsepolitsei (kapo) Tallinna keskerakondlasest abilinnapead Arvo Sarapuud juba 2014. aasta lõpust, mil Ärilehes ilmus artikkel “Abilinnapea Sarapuu endine alluv võitis linna hanke ülimadala hinnaga”. 

Loe edasi

Riigikontroll: Rail Balticu rahastamise maht ei ole selge

Riigikontrolli hinnangul ei ole jätkuvalt selge, mis mahus Eesti riik peab maksma Rail Balticu raudtee eest ja soovitab riigikogule enne selle ehitamise leppe ratifitseerimist küsida valitsuselt lisaanalüüse tegevuskavaks kui vajamineva investeeringu maht peaks kasvama. Riigikontrolli analüüs näitas, et riikidevahelisest Rail Balticu kokkuleppest ega selle ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjast ei leia vastuseid küsimustele kui suur rahaline kohustus riigile võetakse, kuidas projekti rahastatakse ning kas kokku on lepitud selge otsustusmehhanism juhuks, kui projekt läheb kavandatust kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine, teatas riigikontroll. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuivõrd ei ole selge, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse, ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle. Riikidevahelises kokkuleppes ega selle seletuskirjas ei ole kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda Euroopa Liidult (EL) toetust kõrgeima lubatud EL-i kaasrahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui EL-i toetus projektile peaks vähenema ja/või ehituse maksumus kallineb ja/või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks. Riikidevahelisest kokkuleppest taganemine ja sellega kaasnevad tagajärjed ei ole sõnastatud kokkuleppes üheselt mõistetavalt. Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole. Riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes on selgusetu. Riigikogule esitatud materjalidest ja riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõu dokumentatsioonist ei nähtu, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima Riigikogult heakskiitu. Riigikontroll soovitab eeltoodust tulenevalt Riigikogul töötada täiendavalt välja riikidevahelise kokkuleppe rakendamise regulatsioon, mis kohustaks valitsust küsima riigikogu otsust enne riigikogult saadud volitusi ületavate lisakohustuste võtmist või nende planeerimist iga-aastases riigieelarve seaduses ning määraks kindlaks valitsuse kohustuse teavitada riigikogu regulaarselt ning kokkulepitud juhtudel erakorraliselt Rail Balticu projekti arendamise seisust. Samuti soovitab riigikontroll lasta valitsusel esitada parlamendile analüüs ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses EL-i kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega. Kui riigikogu Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahel sõlmitud leppe heaks kiidab ning Rail Balticu projektiga edasi minnakse, on riigikontroll valmis parlamendile pakkuma sõltumatut kõrvalvaadet projekti kulgemise kohta. Riigikontroll saab vahendada Eesti parlamendile vaadet ka Lätist ja Leedust, sest kogu Rail Balticu valmimise protsessi jälgivad kolme Balti riigi kõrgeimad auditiasutused ühiselt ning kavandamisel on ühisauditid. Soome ning Poola kõrgeim auditiasutus on avaldanud soovi olla kaasatud Balti riikide riigikontrollide koostööprojekti infovälja. Riigikogu otsustab Eesti Vabariigi Valitsuse, Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimisega võtta Eesti riigile kohustuse ehitada 2025. aastaks Eesti territooriumile uus Euroopa rööpmelaiusega raudteeliin, kus rongid saavad liikuda kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis. Samasuguse lubaduse annavad oma riigi osas ka Läti ja Leedu. Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Seda peaks praeguste eelduste kohaselt kuni 85 prtosendi ehk 1,07 miljardi euro ulatuses rahastatama Euroopa Liidu toetusest ning Eesti riigil tuleks tasuda vähemalt 268 miljonit. Euroopa Liidu rahastusmäära vähenemisel ja/või ehituse maksumuse kallinemisel võivad riigi kulutused Rail Balticu väljaehitamiseks suureneda.

Loe edasi

Väikekaupmees Tsoorust: kunagi ei ole valitsus kaupmeeste elu nii kibedaks teinud

Väikekaupmees Arvo Tamm Tsooru külast kirjutas Õhtulehes, et Lõuna-Eesti kaupluste kehvas käekäigus on oluline roll riigi otsustel – suurtel aktsiisimääradel ja hambutul regionaalpoliitikal. “Poliitikute jaoks lõpeb riik Tallinna piiril, Lõuna-Eestist ei hooli keegi,” väidab jaemüügiga tegeleva osaühingu Toomeoru omanik.

Loe edasi

Martin Helme ülikalli raudteetrassi toetajatele: mis teil viga on!?

Nn Rail Balticu eelnõu esimesel lugemisel riigikogu suures saalis ütles Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme, et tegemist on ühega neist väga ebameeldivatest kannapööretest, mille Keskerakond korraldas, liikudes opositsioonist valitsusse. 

Loe edasi

Karm reaalsus: Eesti riik kaotab Lätile sekundis 0,6 senti maksuraha

Eesti Väikekaupmeeste Liidu eestvedamisel paigaldati Eesti Läti piirile, Ikla piiripunkti treiler, millel asuv nn maksuloendur arvutab liidu teatel kokku Eesti riigil saamata jäävat aktsiisi.

Loe edasi