Arvamus

Toomas Roosileht: Eesti rahvusel on vääramatu õigus ellu jääda

Vene bolševike juht Lenin väitis, et rahvused on ajaloos mööduv nähtus. Need ”perverssused” olevat tekkinud kusagil keskaja lõpuperioodil XIV-XVI sajandil ja tulevane ülemaailmne kommunistlik maailmakorraldus pühib rahvused maailmaareenilt, suure luuaga platsi puhastades. Pea paarkümmend aastat nõukogude liitu juhtinud kompartei peasekretär Leonid Brežnev kuulutas partei XXV kongressil, et nõukogude liidus on suurepärase majandusliku arengu ja kompartei juhitud internatsionaalse rahvuspoliitika tulemusena tekkinud täiesti uus ajalooline kooslus – nõukogude rahvas.

Loe edasi

Paul Puustusmaa: Veelkord põgenikest, empaatiast ja Eesti suveräänsusest

Sellisel moel ja tingimustel, nagu tahetakse selleks kohustada meie rahvast ja riiki, peaks olema põgenike vastuvõtmine välistatud. Igaüks, kes toetab pelgalt fakti – mures inimene, vaja vastu võtta, on kas pimedusega löödud või teadlikult kuritahtlik meie riigi ja rahva suhtes.

Loe edasi

Malle Pärn: Ülim kahepalgelisus või seadustatud riiklik kuritegevus?

Olen mõelnud, mis „ism“ meil praegu Euroopas valitseb? Võib-olla variserism? Uus variserlus. Sõnades oleks nagu sallivus, progress, humaansus, võrdsed võimalused, – aga tegelikult sõidetakse rahvast julmalt üle. Ka nendest, keda justkui sõnades kaitstakse.

Loe edasi

Veiko Hartwig Valgepea: Mõned mõtted Eesti majanduslikust iseolemisest

Mõni aastakümme vabadust on tekitanud Eestile unikaalse majandusliku situatsiooni.  Oleme jõudnud olukorda, kus mitte ainult välismaised äriühingud vaid juba ka mittetulunduslikud ühingud arvavad meist endist paremini teadvat, kuidas meie elu-olu arendada, palju peame sööma ja palju tohime juua.  Vabariigi valitsus laseb endale dikteerida, milliseid inimesi me peame vajama oma riigis ja seda olukorras, kus meie oma kodanikud tunnevad end siin liigsena ning suunduvad naabermaadesse oma oskustega tulu tekitama.  Mismoodi me oleme sellisesse olukorda sattunud?

Loe edasi

Ruuben Kaalep: Sallimatuse kaitseks

Iiri mütoloogias on lugu koletis Aillenist. Aillen tavatses igal aastal ühel novembrikuu päeval tungida keset Tara linna ja see maha põletada.

Loe edasi

Kennet Kilk: Kommunistid jutlustavad demokraatiast

Kui Rait & Co kirjasulega Postimehe veergudele jõudis oli naljahooaeg juba alanud. Sellise parafraseeringuga võiks kokku võtta endise Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe ja tema erakonnakaaslaste manitsevaid õpetusi uue ja ,,liigagi’’ rahvameelse erakonna ning konkurendi suunas, seoses tringel-tralliga parlamendis loodavate toetusrühmadega.

Loe edasi

Tarand: väita, et Vahemerel toimuv pole meie asi, on süüdimatu ja vale

Olen pealkirjas mainitud Tarandi seisukohaga vägagi nõus. Peaksime kiiresti mobiliseerima kõik ressursid sundimmigratsiooni tõrjumiseks. Kui vajalik, kasvõi rahvaliikumise hinnaga. Kui teised rahvused soovivad nii edasi kesta – on see nende valik, mida demokraatidena on meie asi vaid aktsepteerida. Kuid ärgu surutagu meile peale oma põhikirja.  Siin selle otsuse eest saab iga eesti inimene näidata, kui väga ta oma traditsioone, keelt ja iseolemist hindab.

Loe edasi

Kas sallida ja hukkuda?

Hiljuti avaldas Postimees ühe Rootsis elanud eestlase artikli, mis kirjeldab väga tabavalt sealset olukorda pärast tuhandete immigrantide vastuvõtmist. Olen selle autoriga sama meelt ning soovin siiralt, et ka meie kaasmaalased mõistaksid pagulaste vastuvõtmise tõsiseid tagajärgi.

Loe edasi

Imre Mürk: Rahvusküsimus

Kord olla armastatud näitleja Jüri Krjukov oma sõpradele rääkinud, et kui taastati Eesti iseseisvus, siis lasi ta endale õmmelda fraki. Küllap ta tundis Eesti taassünnile ja ees ootavale tulevikule mõeldes südames justkui mingit erilist pidulikkust; sellist maguskurba tunnet,  nagu näiteks tunneme suvise laulukaarel all vaikselt ent võimsalt „Sind surmani…“ lauldes. Krjukov rääkis, et nüüd, mil Eesti on taas vaba, hakkab kultuuri- ja vaimuelu kihama ning kindlasti on siis pidulikel seltskonnaüritustel tarvis end esinduslikult riidesse panna.

Loe edasi

Malle Pärn: Prügiveost ja vaimse keskkonna puhtusest

Inimene on loodusele palju kurja teinud, ning omakasu huvides selle tasakaalu lõhkunud. Ja seda ka otseses mõttes saastanud. Meil juba räägitakse üsna palju loodusliku keskkonna puhastamisest. Korraldame loenguid, teeme talguid. See on väga hea. Ent looduslikku keskkonda ei ole võimalik puhastada ilma inimese vaimse maailma puhastamiseta.

Loe edasi