Arvamus

Samasooliste abielu viib laste inimõiguste rikkumiseni

Juba pikemat aega pole ükski avalik teema tekitanud ühiskonnas suuremat lõhestatust kui kooseluseaduse arutelu. Mulle tundub, et sisemist lõhestatust ei tundnud mitte ainult ühiskond tervikuna, vaid ka paljud selle liikmed iseenda sees. Vähemalt oli see minuga nii.

Loe edasi

Tsivilisatsioonide kokkupõrge

Valimised on juba ammu selja taga, uus koalitsioon on suutnud luua olukorra, kus üsna lühikese aja jooksul on muidu nii rahulikus Eestis toimunud juba kaks meeleavaldust ning ega paranemise märke käitumises ja otsustes pole näha. Ei – ma ise ei käinud kummalgi, ei kütuseaktsiisi ega immigratsiooniteemalisel koosviibimisel Toompeal – elan selleks praegusel hetkel natuke kaugel. Aga kui viibinuks sel hetkel Tallinnas, siis ehk oleksin ka kohale vedanud ennast. Kummalgi juhul poleks olnud aga põhjus minekuks mu isiklik seisukoht antud teemal – pigem peitunuks mõte selles, millest kirjutasin juba kooseluseaduse vastuvõtmise ajal, kui Riigikogu ei võtnud kuulda Urmas Reisalu VÄGA mõistlikku ettepanekut aeg korraks maha võtta ning teha rahvale natuke põhjalikumat selgitustööd. Tookordseks valikuks oli teerullipoliitika ning sedasama on täheldada ka täna.

Loe edasi

Imre Mürk: Sallivus ja eestlase vaatepunkt

Aafrika ja Ida rahvaste Euroopasse rändamise teemat käsitledes rõhuvad paljud Eesti haritud pead sallivusele. Sallivuse humanistliku alusväärtusena kõrgeimale pjedestaalile asetamine ning selle kummaramine ülimuslikuna on, nagu öeldakse – euroopalikult haritud inimese vaatepunkt.

Loe edasi

Anti Poolamets: Euroopa pagulaspoliitika tupikteed

See, et oleme Euroopa Liiduga liitudes kaotanud osa oma otsustusõigusest, võib paberil märkamatuks jääda, aga kui keskvõim asub tõepoolest tundlikes küsimustes oma võimu rakendama, siis ehmatab see paljusid. Kui riigikogu ratifitseeris Lissaboni lepingu 11. juunil 2008, oli vastu vaid üks saadik. Suur osa poolt hääletajaid polnud tekstiga põhjalikult tutvunud.

Loe edasi

Malle Pärn: Inimene vajab eksistentsiks sobivat keskkonda

Haritud inimesed peaksid teadma, et teatud kliimas kasvavad teatud taimed. Palmid ei kasva Siberi metsades, lopsakad kuused ei kasva kõrbes. Inimenegi vajab eksistentsiks sobivat keskkonda. Pealegi on ta nii-öelda karjaloom, ta ei saa üksinda looduses hakkama, ta vajab kogukonda, kuhu ta endastmõistetava liikmena kuulub. See tähendab, et ta elab keskkonnas ja kogukonnas, kuhu ta on sündinud. Kui ta vägivaldselt lahutatakse oma keskkonnast ja kogukonnast ning asetatakse teistese oludesse, siis ta peab selle uue kogukonnaga kohanema, muidu jääb ta võõrkehaks ja sünnivad konfliktid. Teise keskkonda ümberistutatud taim või inimene peab hakkama arvestama selle uue keskkonna tingimustega, muidu ta ellu ei jää. Inimese kohta käib see kujundlikus mõttes: ta ei saa elada täisväärtuslikku elu, kui ta, elades eestikeelses protestantlikus demokraatlikus kogukonnas, suhtub selle kultuuri ja traditsioonidesse vaenulikult või üleolevalt, ei arvesta kohalike seadustega või on selle üldisest haridustasemest väga palju allpool. Just seda kinnitab meile ka Euroopa kogemus.

Loe edasi

Monika Helme: mitu pagulast mahub Suure-Lähtru mõisa?

Vaadates praegu Eesti ees seisvat kõige põletavamat pagulasteprobleemi, tekib tahes-tahtmata tunne, et see kõik on juba olnud. Muidugi võiks ajaloos minna veelgi kaugemale tagasi, aga maanduks siiski aastasse 1939, kui Konstantin Pätsotsustas, et peame Nõukogude Liidule solidaarselt käe ulatama ja Vene baasid Eestisse lubama.

Loe edasi

Jüri Kukk: Eesti valitsus peab ebaeetilist infosõda

Möödunud aasta algusest, mil Venemaa okupeeris Maidani sündmuste järel Krimmi, kinnistus ülemaailmsesse kõnepruuki liitsõna “infosõda.” Peagi selgus, et lahingud meie mõttemaailma pärast on sama olulised ja ägedad, nagu heitlused relvalahingutes territooriumide pärast. Tõeliselt räpast infosõda peab siiani Kreml, kuid ka teised asjaosalised, pole süüst päris puhtad. Sealhulgas Eesti meedia. Valitsusmeelsed jõud ja nn. infosõjanõunik Ilmar Raag on küll süüdistanud EKRE-t ja Keskerakonda Moskva käepikenduseks olemises (vt. Delfi 17.05.15), kuid paraku on ka võimulolijate meediatoetajad Putini režiimi “agarad õpilased”, vähemalt selles osas, kuidas must valgeks rääkida. Või õigemini, kuidas mustast üldse mitte rääkida. Kallutatus tähendab ka mingite asjade tähelepanuta jätmist.

Loe edasi

Jaak Madison: Eesti kui maailma päästja?

Ma pole kindlasti ainus, kelle meelest Eesti püüdlus näida eeskujuliku koolipoisina Euroopa Liidu “ühtses” peres on üks suur ja hale enesepettus. Väljastpoolt vaadates on fassaad kena ja korrektne, saame kiita nii naabritelt kui Lääne-Euroopa suurriikidelt. Kahtlemata tunneme kõik üheskoos kaasa Vahemerel hukkunutele ning tõelistele sõjapõgenikele, kes surmahirmus üritavad eluga pääseda kriisikoldest. Kuid kas samamoodi tunnevad kaasa meie valitsuseliikmed koos Euroopa Komisjoniga ka nende põgenike varjus saabuvatele majanduspõgenikele ja ISISe terroristidele?

Loe edasi

Henn Põlluaas: Immigrantide vastuvõtmine tähendab maksutõuse

Euroopa demograafiline kaart näitab, et Euroopa ei suuda üle elada jätkuva illegaalse immigratsiooni tagajärgi, ükskõik kui positiivses võtmes seda ei kajastataks. Demograafiline kriis, peamiselt islamimaadest hoogustuv massiline sisseränne ja immigrantide suur sündimus võib Euroopa põliselanikud muuta vähemuseks juba mõnekümne aasta jooksul.

Loe edasi

Endel Susi: põgenikeprobleemi peaks lahendama need, kes selle on tekitanud

Suurimad põgenike sünnitajad on sõjad ja selles tulenev, k.a. majandusraskused. Mõistan hästi Vahemere äärsetele riikidele põgenike poolt tekitatud probleeme ja mõnes mõttes olen solidaarne nende probleemide lahendamisele, kuid meil Eestis on omad probleemid, mis vajavad samuti lahendamist.

Loe edasi