Arvamus

Harri Kiviloo: Ülekantud võõraste viha

Eesti rahvuse väga pikal eluajal on eestlased, koguni nende enamus, venelasi ja sakslasi tõsiselt vihanud, kuid täiesti õigustatud põhjustel. Oma rahvusriigi rajamisega kadus võõraste vihkamise vajadus. Uhkus oma riigi rajamise ning selle vabaduse eest võitlemise üle võimaldas eestlastel olla lahked külaliste vastu ning lasta vähemusrahvustel oma kultuuri viljeleda ammu enne Inimõiguste Harta koostamist. Nüüd riigivõim rahvusliku iseteadvuse arendamist enam oluliseks ei pea. Oluline on täita Brüsseli korraldusi ja lasta „erinevustel rikastada” Eesti paljurahvuseliseks Euroopa Liidu liikmeks. Tõdedes, et eestlaste meelest on erinevused Eestit juba küllalt rikastanud, on mõned haritlased, riigivõim ja avalik meedia hakanud väitma, et eestlased vihkavad teisi rahvusi.

Loe edasi

Wesse Allik: Uhhuduur Kaitseministeeriumis

Lugedes meie vahva reisiselli ja nüüd juba uue kaitseministri antud intervjuud Postimehest 1, tekkis alguses tunne, et tegemist on paroodiaga, edasi lugedes sai aga selgeks, et kahjuks hoopis meie riigikaitse tragöödiaga.

Loe edasi

Malle Pärn: Mõned mõtted poliitikast

Kandideerisin riigikogusse, ja mõtisklesin sel “kuumal” poliithooajal meie poliitika üle. Püüdsin, mitte ennast reklaamida, vaid ise süveneda meie riigi ja rahva olukorda. Pean seda oma tehtud tööks poliitikuna, ja tahan sellest rahvale aru anda.

Loe edasi

Paul Oja: Kuratlikult kaval plaan

Olen tihtipeale mõelnud, et miks küll see meeletu pagulasvoog Lähis-Idast,  mis on hakanud liikuma suvel 2015, on startinud nii järsku ja sellise kiirendusega? Aladel, kust need massid tulevad, on ju väikeste vaheaegadega sõditud pea alati. Praegusedki sõjad on juba mõnda aega kestnud, nii et
olukorras pole viimasel ajal drastilist pööret toimunud.

Loe edasi

Suurbritannia siseminister Theresa May: massiimmigratsioon muudab sidusa ühiskonnakorralduse võimatuks

Suurbritannia siseminister Theresa May sõnul ei ole viimasel kümnendil aset leidnud massimmigratsioon ühelgi juhul Suurbritannia rahvuslikes huvides. Vastupidi, selle tõttu on jäänud tuhanded põliselanikud töötuks, samuti muudab massimmigratsioon võimatuks hoida üleval sidusat ühiskonnakorraldust.

Loe edasi

Juhan Sillaste: Arutlusi pagulaste ja migrantide teemadel

Ühed tervitavad pagulasi ja tunnevad head meelt oma suuremeelse abi üle sõjaõudustest  pääsenutele.  Kopenhaagenis kesklinnas toimus hiljuti 30 tuhandeline miiting pagulaste toetuseks. Katoliiklaste ülemkarjane paavst Franciscus esitas oma alamatele üleskutse, et iga Euroopa kogudus, klooster ja kiriklik asutus peab majutama enda juurde vähemalt ühe pagulasperekonna.

Loe edasi

Uno Kaskpeit: Piirivalve taastamise vajadusest ja võimalustest

Seoses migratsioonikriisiga on kogu Euroopas tõusnud päevakorda tõsine küsimus piirikontrolli taastamise vajadusest EL sisepiiridel. Selleks on andnud põhjust Itaalia ja Kreeka süstemaatiline tegevusetus nende hallatavatel Euroopa Liidu välispiiridel, kus need kaks riiki vilistavad Schengeni välispiiride valve põhimõtetele ja kokkulepetele. Sama probleem ning vajadus tekib meil juba Eesti-Läti piiril. Kuidas ja milliste jõududega seda teha? Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) juht arvas, et see ei ole probleemiks, taastame samadel põhimõtetel nagu USA presidendi visiidi ajal! See on ilus loosung inimese poolt, kes piiri valvamisest on lugenud ainult raamatutest ja kuulnud teiste juttudest.

Loe edasi

Harri Kivilo: Aafrika rahvaste Euroopasse ümberasustamine ei päde mitte üheski mõttes

Riigikogu esimees ütles avaistungil et „Eesti ei jää kurdiks hädas olijate abipalvetele ja väärtustab inimelu.” Ta soovis ka, „et pagulasteemade arutelul tuleb rääkida  peamisest ehk sellest, kuidas pagulasi vastu võtta.  Õpetame siia saabujatele selgeks eesti keele, seletame neile meie tavasid, anname  lastele hariduse ja vanematele tööd. Kui meie neist lugu peame, teevad ka nemad seda.” Osa pagulasi võib ju lugupeetud esimehe unistuste kohaselt toimida. Ülevedajad on – nende suure tasu õigustamiseks – oma klientidele selgitanud et pagulaste vastuvõtjad on kohustatud põgenike eest hästi hoolitsema. Selle õiguse alusel ei lepi ehk isegi suurem osa pagulasi iga töö ja palgaga, mida neile pakutakse. Nõukogude Liit nõustas mitmeid Aafrika riike ning noid häid suhteid on ka Vene Föderatsioon edasi arendanud. Pagulaste hulgas saab seega olla piisavalt palju neid, kellele mõni Venemaa poolt rahastatud ettevõte on andnud suurepärased atestaadid, mis võimaldavad Eesti riigivõimul rõõmuga vastu võtta ka kõige kuritegelikemad isikud.

Loe edasi

Toomas Boltowsky: Mida arvab üks „vanaaegne“ inimene valitsuse immigratsioonikavast?

Meie, eestlased, elasime XX sajandil üle ühe Eestimaa ümberrahvastamise katse (tsaariaegse venestamise jätan hetkel kõrvale). Moskva kommunistlike võimumeeste jaoks olime me algusest peale kahtlane ja vaenulik rahvakild, ning peale meie ju ka naabrid lätlased, keda polnud „helges tulevikus“ vaja. Üksnes meie maa oli vajalik. Hakatuseks deporteerisid nad paarkümmend tuhat eestlast kodumaalt kaugemale – Siberisse. Tutvuma uue laiendatud kodumaaga. Ümberõppele. Kaduma. Seda tehti muidugi õilsate loosungite all: „kodanlike natsionalistide, külakurnajate ja nõukogudevastase elemendi likvideerimine“. Asemele hakati tooma üha kasvavas tempos umbkeelseid ja -meelseid okupatsiooniasunikke. Väidetavalt tööstuse arendamiseks. Industrialiseerimiseks. Eesmärk oli piisavalt selge – segada verd, muuta pisitasa rahvuslikku tasakaalu Eestis, et põlisrahva osakaal väheneks ja „nõukogulaste“ oma kasvaks. Ajapikku pidi venekeelne elanikkond saavutama enamuse, võttes eestlastelt n.ö. demokraatlikul (demograafilisel) teel ära hääleõiguse meie enda kodumaal. Et ei tekiks enam kunagi ohtu, et eestlastel võiks tekkida võimalus kasutada enesemääramisõigust ning rebida oma maa impeeriumi küüsist, nagu tehti 1918. Immigratsiooni kiideti valjuhäälselt kui „rahvastevahelist sõprust“ ja „internatsionaalset abi“ mahajäänud Eestile. Meie oma rahvuslik kaader komparteis oli venestamise ja ümberrahvastamise kõige innukam läbiviija.

Loe edasi

Raivo Orgussar: Süüria kriis ehk miks ISIS-se barbarid seni nii edukalt tegutsenud on?

On teada, et ISIS-e ridadesse suunduvad Eurooplased on sinna takistamatult pääsenud just Türgi kaudu. Türgis asuvad mitmed Süüria valitsusvägede vastased, ehk siis Islamiriigiga koostööd tegevad Vaba Süüria Armee väljaõppekeskused, millest mõned asuvad ka Jordaanias ja Saudi-Araabias. Just Türgi on seni kogu maailma vaikival heakskiidul ostnud ISIS-se käest pidevat ka odavat Süüria ja Iraagi käest vallutatud aladelt ammutatud naftat, tasudes selle eest vaid viiendiku maailmaturuhinnast.

Loe edasi