Arvamus

Henri Kozlov: Etnokraatia

Elu on näidanud, et demokraatias pole aus rahvuslus sisuliselt võimalik. Samuti pole konservatiivsus veel tingimata mingi rahvuslus. Kui tahetakse tõelist rahvusriiki luua ja arendada, siis on tarvis ETNOKRAATIAT, kus demokraatlikku (petlikku) võrdsust ja materiaalset ebavõrdsust nii palju ei eksisteeri kui demokraatias. Esiteks, ETNOKRAATIAS on konservatiivsus ja liberaalsus, parem- ja vaskapoolsus, ees- ja tagapoolsus, üleval- ja allpoolsus, aeg-ruumilisus jne. eluterves tasakaalus, mitte demokraatlikus lõhestatud-tükeldatud skisofreenia usuhulluses. Tõelisele rahvuslasele pole oluline niivõrd, mis poolusesse või usku ollakse rohkem kaldu, vaid loomulik tervik. Seetõttu ei huvita ka mind, kas ollakse konservatiiv või liberaal, ehk üht- või teistpidi usuhull. Mind huvitab, kas ollakse võimelised suurt pilti nägema ja seda esmalt enda ja oma rahvuse huvides ka teostama. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Teiseks, ETNOKRAATIAS on põlisrahval õiguslikult teatud eelised tavakodanike ees (à la maamaksu vabastuse ja poliitikas kandideerimise õigus). Tavakodanikel on omakorda teatud eelis mittekodanikest võõraste ees (õigus piiritletud tasuta metsapalgile ja muule ehitusmaterjalile, muud peresoodustused ja valimisõigus). Võõrastel on näiteks õigus maad ja elupinda üksnes rentida, kindlasti mitte aga omada. Samuti ei saa teha võõrettevõtetele maksusoodustusi, ammugi mitte maksuvabastusi, mis eksisteerivad demokraatias. Seega, ETNOKRAATIAS moodustub klasside vertikaal rahvuspõhiselt, mitte nagu demokraatias suuresti materiaalse rikkuse põhiselt. ETNOKRAATIAS võivad nii rikas kui ka vaene põlisrahvuslane mõlemad olla ülemklassist, kui nad on igakülgselt näiteks kolmandat põlve kohalikud eestlased ja truud eesti rahvuskultuurile. ETNOKRAATIAS eksisteerib horisontaalne võrdsus vaid inimesepõhiselt (omad või võõrad, inimesed on nagunii kõik), kuid vertikaalsed klassid eksisteerivad rahvuspõhiselt (siin ei saa olla võrdsust), kus materiaalne rikkus pole kindlasti mingi klassinäitaja. Kutsun üles kõiki konservatiive ja kes iganes on valmis julgeid ideid kaaluma vasak- ja parempoolsest demokraatlikust lõhestatusest loobuma, ja võtma omaks humaanselt tasakaalukam, terviklikum ja edasiarenenum ETNOKRAATIA, mille põhjal saavad vabalt elada ja areneda kõik väikerahvad. Demokraatia sisuks on paraku imperialistlik segaduste süsteem, kus varem-hiljem väikerahvad tasapisi välja suretatakse. Avagem oma pimestatud silmad ja mõtisklegem selle tõsiasja üle. Samuti pole kristlik konservatiivsus iseenesest veel mingi rahvuslus ega lahendus. Lahendus on üksnes igakülgne terviklikkuse taasväärtustamine. Lihtsalt üle on visanud see eestlaste rumal orjalik pugemine. Aeg on võõrad ja agressiivsed peturüüd lõplikult läbi näha, ja tõusta vapralt omaenda jalgele!

Loe edasi

Kristiina Ojulandi avalik kiri presidendile

Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimees, tuntud massimigratsiooni ja multikultuursuse juurutamise vastane aktivist ning Euroopa ja Eesti vabaduse eest seisja Kristiina Ojuland saatis avaliku kirja president Ilvesele, mille refereeritud kujul ära toome: „Oleme sunnitud Teie poole pöörduma sügavas mures Eestimaa saatuse ja käekäigu pärast. Usume, et Teie soovite teha oma rahvaga koostööd. Rahvaliikumine Eesti Poolt ja Sihtasutus Euroopa Rahvusrinne saatsid Teile k.a. oktoobri alguses avaliku kirja, milles tegime ettepaneku viia Eestis läbi rahvahääletus selleks, et peatada kvoodipõhine pagulaste vastuvõtmine ja massiimmigratsioon, mis tuleb Lähis-Idast ja Aafrikast. Samuti nõudsime, et Eesti valitsus asuks viivitamatult riigi piiride mehitatud ja relvastatud kaitsele, kaasates selleks ka endisi piirivalvureid ja Kaitseliitu. Seni ei ole me kuulnud ega näinud Teie vastust. Riigipeana olete andnud vande täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.“ Kristiina Ojuland kutsub presidenti ja vabariigi valitsust üles konstruktiivsele dialoogile oma rahvaga ning vastumeetmetele hoomamatu illegaalse immigratsiooniga Euroopasse. Samuti loodab ta, et riigipea suudaks jääda objektiivseks ning mõista nende murede ja valude tagamaid, et aidata kaasa positiivsemateks arenguteks poolte vahelisel mõistmisel: (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „See, mis hetkel toimub Euroopas ja millises valguses kõige selle taustal paistab Eesti valitsuse tegevusetus Eesti huvide kaitsel, on rohkem kui murettekitav. Suutmatus ja soovimatus näha ilmseid ohumärke ei lase õppida teiste vigadest, vaid Eesti suundub järjekindlalt ja vankumatult pöördumatusse hävingusse. Hävingusse, mida ei ole võimalik ravida plaastri ega hea sõnaga ja mis tekitab sügavaid ning valulikke haavu järgnevatele põlvedele. On üsnagi tõenäoline, et sellest tragöödiast enam kunagi ei paranetagi„ Ojuland muretseb, et patrioote on püütud suukorvistada läbi kallutatud peavoolumeedia ja kriminaalkoodeksi ähvarduste. Massimigratsiooni vastastele on peale surutud lembelugusid ning osavalt kujundatud pagulastraagika mutatsiooni empaatiavõime tekitamiseks, samas kui inimeste mure tuleviku pärast on siiras. Ametlikud massiimmigratsiooni soosivad argumendid on Kristiina Ojulandi arvates osutunud farsiks või kergesti ümberlükatavateks manipulatsioonideks. Immigrantide hulk on siiani jäänud määramatuks suuruseks, sest esialgne pealesurutud number on vaid rändekriisi sissejuhatus ja veel kümned miljonid on ootamas oma sissepääsu Euroopasse, mis tõenäoliselt toovad aina uued jaotuskvoodid. Selle asemel, et astuda dialoogi teise poolega on valitsus Ojulandi meelest astunud infosõtta massimigratsiooni vastastega:  „Oleme jõudnud olukorda, kus arvestatav hulk inimesi igatseb taga taasiseseisvumise alguse perioodi, kus me kõik koos nautisime põhiseaduslikke vabadusi. 25 aastat hiljem oleme jõudnud sinnamaale, et demokraatia ning sõnavabadus on kiirelt ja osavalt tõlgendatud vihakõnedeks või rassismiks, andmata endale aru, et need sildid on esile kutsutud just valitseva eliidi poliitikast ja suutmatusest oma rahvaga debatte pidada.“ Saksamaa poolt teadlikult esilekutsutud probleem on viinud asjad selleni, et paljud liikmesriigid, sealhulgas Slovakkia ja Tšehhi, on ähvardanud Euroopa Liidust väljaastumisega, kirjutab Ojuland: „Eesti rahvas ei ole rassistlik ega sallimatu, vaid veel kaine mõistuse ja säilinud analüüsivõimega. Mure kodumaa pärast ja patriotism ei ole sallimatuse ega viha sümptomiteks, vaid tugeva ühiskonna põhiväärtusteks“ Juba ammu ei räägi me sõjakolletest põhjustatud pagulaspoliitikast, vaid otsesest totaalsest illegaalsest massiimigratsioonist Euroopasse, mille varjus infiltreeruvad siia ka oma jõhkrustega silma paistnud radikaalsed äärmusrühmitused, sealhulgas ISIS, ütleb Ojuland. Ka on tema arust äärmiselt ülekohtune võrrelda praegust olukorda 1944. aastaga, kui paljud eestimaalased olid sunnitud oma kodud maha jätma ning välisriikides varjupaika paluma:  „Eesti sõjapõgenikud ei läinud toona võõrasse kultuuriruumi, ei nõudnud oma õigusi vägivallaga, ei sundinud põliselanikke arvestama oma eripäradega, ei kritiseerinud pakutavat toitu, vett või elamispinda ega maandunud mugavustsooni võõrriigi sotsiaalsetele hüvedele nautima kohustustest vaba elu“ Praegune nigel pagulaspoliitika ja riikide valitsuse suutmatus tagada elementaarset kontrolli riigipiiridel on lisaks julgeolekule tekitanud ka uue, ohtliku ja senini üsna tundmatu varimajanduse liigi, kus osavasti ning karistamatult propageeritakse inimkaubandust selle kõige mastaapsemas vormis, kirjutab Ojuland: „Korralikult toimiv sõjaväeline piirivalve sai kohitsetud mingiks ebamääraseks anomaaliaks, politseid ja teisi jõustruktuure ootab aga järgnevate kokkuhoiuprogrammide näol ees uus koondamislaine. Kaitseliit on segaduses ja äraootaval seisukohal, kus vabatahtlikud teenistujad enam ei tea, kelle või mille huve nad teenivad. Mures on samuti tervishoiutöötajad, keda valmistatakse ette kokkupuudeteks erinevate võõraste ja ohtlike haigusnähtudega, mida kontrollimatud illegaalid endaga kindlasti kaasa toovad ja on juba toonud.“ „Jääb korduma küsimus miks Eestile olulistel teemadel ei korraldata rahvaküsitlusi, referendumeid või vähemalt ei selgitata adekvaatselt toimuvat? Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks Eestis siiski veel rahvas. Kas siis need eesrindlikud Eesti eest otsustajad, kes on ignoreerinud oma rahva tahet ja kõiki väljakäidud ohumärke ning hoiatusi, võtavad oma „töövõitude” eest ka vastutuse?“ Ojulandi sõnul põlisrahva probleeme ei väärtustata, prioriteetideks on võõraste heaolu ja integratsioon, millega soodustatakse põlisrahva hääbumist. Ta räägib oma kirjas surmava viirusega epideemiakolletest Rootsis ja Suurbritannias, märke on ka ebolast. Taanis nõuavad moslemid seaduste ümberkirjutamisi koraanipõhiseks: „Milliseid fakte on vaja veel lisada, et pagulaspooldajate õrn ja roosa maailm saaks reaalsema pildi ja lõpeks see naiivne tolerantsusloosungitega lehvitamine? Mitte üheski riigis ega ajastul pole suudetud integreerida erinevaid rasse või usundeid ilma vägivallata.“ Lisaks eelpooltoodule on võimalik välja tuua kümneid ja kümneid näiteid sellest, kuidas meie valitsus on eemaldunud oma rahvast ja meelevaldselt surub järjest läbi üksnes Euroopa Liidule kasulikke otsuseid, jättes Eesti huvid tahaplaanile, ütleb Ojuland. Ta toob näiteks ratifitseerimisele minevast piirileppest, kus teine lepingu osapool ei ole kunagi pidanud ega täitunud omale võetud lepingukohustusi, kui see neile kasulik või vajalik pole. Ning miks antakse midagi vastu saamata ära suur osa Eestimaa pinnast?“ „Kui Vao pagulaskeskuses püüdis keegi provokaator ekstreemse sõnumi saatmise eesmärgil süüdata praktiliselt süttimatut kiviseina, siis kritiseerisite valju ja mahlaka hädakisa saatel Euroopale sallimatuid eestlasi ning valitsusesindajad käisid kordamööda „kannatanutele” lepitust pakkumas. Kus on Teie abikäsi, kaastunne ja hädavajalik toetus meie kodurahva õnnetusjuhtumite korral? Leiame, et peate vabandama Eestimaa rahva ees, et süüdistasite oma inimesi, ilma et mingeid tõendeid oleks olnud! Vao süütamise uurimisest ei ole kuude kaupa midagi kuulda. Kas süütaja on tabatud? Oli ta kohalik või hoopis sisserändaja?“ kirjutab Ojuland Ilvesele. Lõpetuseks teatab Kristiina Ojuland, et ootab presidendilt reageeringut ja seisukohti, kus viimane selgitaks rahvale, miks valitsejad on hüljanud Eesti rahvuslikud huvid ning kas nad on valmis astuma samme olukorra muutmiseks.

Loe edasi

Harri Kivilo : Piinlikud üllatused ja taktikalised sammud

Pole midagi mis õigustaks arvata, et meie planeedil ei saa olla ühiskondi, mille liikmete hulgas ei ole vaimust vaevatuid ega pahatahtlikke ning koguni kuritahtlikke indiviide. Võib isegi normaalseks pidada, et ka Eestis on küllaltki tihti üksteist kõige vihasema voorimehe viisil sõimatud, kellegi nägu on lubatud üles lüüa või teisele on lausa käsitsi kallale mindud. Erakorraline on aga see, et Eesti riigivõimu esindajate hulgas on õilishingi, kes „tahaks nördimusest ja piinlikkusest maa alla vajuda” kui kuulevad et Eestis on isikuid, kes on eespool kirjeldatud viisil oma tundmusi avaldanud. Üldiselt riigi esindajad üksikute väärakate tegude avalikku kommenteerimist enda kohustuseks ei pea ja seda neilt ei oodatagi. Kui aga kõrgema tasandi esindajad oma häbi ja piinlikkust peavoolu meedias avaldavad, siis on olukorda mitte tundval – eriti just välismaisel – lugejal või kuulajal õigus järeldada et ametlikku piinlikkust tekitavate paha- või kuritegude esinemine on Eestis väga laialt levinud. Hiljuti avaldatud maa alla vajumise tahte on põhjustanud ilmselt mõne üksiku isiku pahatahtlik suhtumine teistesse rassidesse. Loomulikult on see taunitav, kuid täiesti kohatu on esitada avaldusi nagu tegemist oleks üldise eestlaste rahvusliku omapäraga. Palju kohasem oleks olnud kuulutada et kaitsepolitsei on avastanud isikud, keda on palgatud Eestisse paigaldatud USA sõjaväkke kuulujaid mõnitama. Pole ju kõige vähematki põhjust oletada et Venemaa luurekoolitusega valitsejad jätaksid kasutamata võimalused, mis saavad vähendada USA nõusolekut oma sõjajõude paigutada Venemaa otsesesse naabrusse. Nende üksuste liikmete mõnitamine on piisavalt hea vahend USA ja Eesti vaheliste suhete kahjustamiseks ja NATO Venemaast pisut kaugemal hoidmiseks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Endise kaitseministri avaldus lubab järeldada, et Eestisse toodud USA üksuste juhte ei informeeritud olukorrast, mida Venemaal on nii kerge Eestis korraldada. Kaitsepolitsei näib olevat teadlik et eestlased üldiselt ei vihka teisi rahvusi, kuid tahab uhkelt olla ja jääda eestlasteks. Vene luure tegemisi Eestis soovib kaitsepolitsei ilmselt vaid vaikivalt jälgida. Avalikult Vene impeeriumi taastajate tegevusest ei soovita rääkida, sest see võib mõjutada riigikogu liikmeid arvama, et Venemaa saab olla Eesti iseseisvuse tagaja ning tahab olla usaldusväärne naaber vaid siis, kui põhiseaduse vastaselt kingitakse neile suur tükk Eestile kuuluvast maast. Parafraasides riigikogus 16.04.14 Marko Mihkelsoni uhkustundega esitatud kõne ühte lõiku, on maa-ala kinkimine ilmselt üks neist „väikestest taktikalistest sammudest mida Eesti erinevad valitsused on läbi viimase paari tosina aasta rakendanud Venemaaga suhtlemisel.” Milline on järgmine taktikaline samm, mida võimuliit tahab astuda on veel välja ütlemata, kuid võib oletada et uuesti alandlikult paludes saaks ehk Tallinnagi Venemaale kinkida.

Loe edasi

Jon Rappoport: Uue NSV Liidu loomise plaanist

Maailma ja Euroopa olukord on kindlasti keerukam kui enamus inimesi arvavad või usuvad. Ilmselt oleneb aga sellest mis maailmas toimub, ka väikese Eesti riigi ja rahva käekäik ning saatus. Üle 30 aasta ajakirjanikuametit pidanud ja maailmas toimuvat jälginud Jon Rappoporti (pildil), kes on töötanud mitmetes raadiojaamades ja peab omanimelist blogi, nägemus Euroopa tulevikust on lühidalt järgmine: Ellu rakendub globalismi põhiprintsiip- ei piiridele ja rahvusriikidele. Samadele põhimõtetele on üles ehitatud ka Euroopa Liit. Inimeste vaba liikumine ja Schengen on tõepoolest viimase alustalad ning neid arendatakse edasi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Plaani osaks, ja eriti valvsaks peaks see tegema ka meid, on rahvusriikide järkjärguline asendamine unitaarse Euroopa suurriigiga. Selle tarvis avatakse piirid massimigratsioonile, sest see aitab rahvusriigid lammutada kiiremini kui arvata osatakse, ehk isegi lähima 20 aasta jooksul. Ei ole enam Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad, vaid on üks Euroopa ja selle kodanikud. Paraku on vältimatu ka kaos ja vägivald, mis selle kõigega kaasas käib. Osa inimesi hakkab vastu ja unitaarne Euroopa peab end oma alamate suhtes kehtestama. Euroopa kultuur kõigi oma suurkujudega muutub tähtsusetuks ja heidetakse ajaloo prügikasti, ainulaadsed keeled hääbuvad, ühesõnaga minevik on surnud. Üksteise mõistmiseks on hea omada vaid ühte-kahte keelt ja aitab küll. Euroopa inimeste heaolu kahaneb sisserände tõttu ja ostujõud väheneb, suurkorporatsioonid aga leiavad uued turud Aasias ja mujal. Isiksus satub lõksu ja muutub massiinimeseks. Vabadus kahaneb ja algavad riiklikud repressioonid nagu Nõukogude ajal. Muidugi on Euroopalik totalitarismi mudel pisut leebem ja mahedam kui stalinlikud repressioonid, ent diktatuur on see sellegipoolest. Eriarvamusi igal juhul ei sallita, kuigi teie ukse taha ei pruugi alati saabuda NKVD mundris mehed on ebameeldivused siiski kindlad tulema. Selleks on teised meetodid. Kehtestatakse meediatsensuur ja teistimõtlemine satub põlu alla. Arvamusvabadus sureb. Euroopa inimesi juhitakse läbi ühtse ideoloogia ja aina uute ühiste programmide, hariduse ja meedia kaudu nagu roboteid. Massimigratsioon abil suurendatakse rumalate ja lihtsate , vähe mõtlevate inimeste hulka, keda tulevastel uutel Suur-Euroopa juhtidel on kergem valitseda. Lõpetuseks arvab Rappoport, et Lenin on hauas kindlasti väga rahul, sest tema juhtnööre ja õpetusi nõnda usinasti ellu viiakse (UU- vt. V.I Lenini artiklit aastast 1915 „Euroopa Ühendriikide loosungist“) Headuse impeerium võidab ja kurjad isemõtlejad saavad hukka mõistetud. Sotsialistlikust ideoloogiast läbiimbunud härdunud publikum aga poetab pisara ja plaksutab käsi. Selline on paraku reaalsus kaasaegses Euroopas.

Loe edasi

Uno Kaskpeit: Siseminister läks Ameerikat avastama!

Mind ajendas kirjutama 28. oktoobri Hommiku TV uudistes kuuldu, kuidas siseminister Hanno Pevkur sõidab USA-sse tutvuma sealse piirivalvamise taktikaga nende lõunapiiri (Mehhikoga) väljaehitamisel, et siis saadud kogemusi rakendada nii Eesti-Vene maismaa piiri väljaehitamisel kui ka kasutada USA piirivalvurite abi meie meeste väljaõpetamisel. Samuti rakendada nende taktikat meie idapiiri valvamisel. See oli aastal 1994 kui USA Migratsiooniteenistus (INS) kutsus kõigi kolme Balti riigi piirivalvete esindajad tutvuma oma piiri valvamisega ning USA saatkond kattis kõik meie reisiga seotud kulud. Meie olime kolmest Balti riigist viimased, kes käisid USA-s. Meie grupi suuruseks oli 7-8 inimest, kõik piirivalve piirkondade ülemad ja piirivalve ameti staabiülem. Piirkondade ülemad olid Soome piirivalve väljaõppega ja staabiülem oli põhjaliku Vene piirivalve väljaõppega spetsialist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Meile tutvustati erinevaid piiripunkte, merepiiri ja maismaa piiri valvamist ning seal kasutatavat tehnikat/taktikat. Näidati ka USA ja Kanada piiril toimivat dokumentide kontrolli, kuid kõige suurema elamuse jättis siiski USA ja Mehhiko piiri valvamine. Meie jaoks oli see midagi uut, sest olukord ja tingimused võrreldes Eesti omadega olid täiesti erinevad. Antud piirile oli USA poolt ehitatud kõrge metallist aed, et takistada Mehhikost saabuvate illegaalide jõudmist USA-sse. Piirist umbes 4 kilomeetri kaugusel asus USA poolel suur mitme miljoni elanikuga San Diego linn. Illegaalide eesmärk oli jõuda sellesse linna ja seal tööd saada. Olukord oli huvitav, sest USA poolel oli ehitustel tööjõu puudus või siis kasutati odavat tööjõudu. Igal juhul oma kodanikud ei olnud seal nõus töötama. Antud piiri valvamine oli meie jaoks müstika. Öösel üritati ületada seda kõrget metallist aeda või siis lõigati aia sisse augud, mille kaudu USA-sse tuldi. Piiririkkujate avastamiseks lendas õhus helikopter ja sealt jälgiti ümbruskonda öövaatluskaameraga ning juhendati maapeal tegutsevaid toimkondi, et püüda kinni illegaalsed piiriületajad. Teine piiri valvamise variant oli jälle selline, et kõrgendikule oli paigutatud soojuskaameraga varustatud maastur, millest jälgiti lagendikku, mida  illegaalid linna jõudmiseks ületama pidid. Sedagi oli huvitav jälgida. Tuleb välja, et see ongi toosama piir, millega läks tutvuma meie siseminister, et saada kogemusi Eesti – Vene piiri väljaehitamiseks ning piirivalve taktika arendamiseks! Veel üllatavam on aga see, et siseminister jookseks nagu paarkümmend aastat piirivalve arengust tagapool. Kõik see on juba kunagi tehtud ja hiljem on need kogemused lihtsalt kuskile minema visatud. Kõige rohkem paneb imestama veel see fakt, et kaasa ei võeta mitte ühtegi piirivalve taustaga inimest, sest teadaolevalt ei tea siseminister piirivalvamisest ka mitte midagi rohkem kui mõne visiidi korral piirile on näinud piiripunkti ja mõnda piiriposti ning vestelnud ehk mõne piirivalvuriga! Pärast meie visiidi lõppu teatas USA pool, et nüüd olete näinud meie poole võimalusi ja võimekust ning pärast tullakse Eestisse vastuvisiidile, et leida lahendusi meie toetuseks väljaõppe ja muude vahenditega. Aasta hiljem olidki tuttavad spetsialistid USA-st taas kohal. Nad tutvusid meie piiri olukorraga erinevates piirkondades nii Vene kui ka Läti piiril, lisaks merepiiril, piiripunktides ning õppekeskuses. Meie teenistusega tutvumise käigus tundsid nad suurt huvi väljaõppe ja ülesannete vastu. Andsime neile põhjaliku ülevaate. Selgitasime, et meie vennasrahvas soomlased sirutasid meile oma abistava käe ja alustasid eesti piirivalvurite süstemaatilise väljaõppega alates 1993. aastast. Väljaõpe toimus kõigil tasanditel, alustati taktikaga maastikul ning jätkati planeerimise ja strateegiliste küsimustega. Sellele järgnes sõjaline taktika (sissi väljaõpe) tegutsemiseks piirialadel kriisi ja sõja ajal vaenlase tagalas. Mõlemad väljaõppe programmid kestsid aastaid kõigi tasandite (rea-, allohvitser- ja ohvitseride koosseisule). Tutvunud ja kuulanud ära meie selgitused, ütlesid USA piirivalve spetsialistid kokkuvõtteks diplomaatiliselt, et neil ei ole meile pakkuda paremat väljaõpet kui on praegune Soome piirivalve väljaõpe kõigil tasanditel. Antud taktika sobis kõige paremini meie keskkonna ja looduslike iseärasustega. Lisaks rahuaegsele piirivalvamisele oli meile lisatud sujuv üleminek kriisi ja sõjaaja tegevusele (sissitegevusele) piiriäärsetel aladel. See oli väga tähtis arvestades Eesti geograafilist paiknemist ja poliitilist olukorda. Tehnilist abi saime tookord kiirgusemõõtjate näol, mida sai kasutada piiripunktides. Olin teenistuses Piirivalveametis piiriosakonna ülemana aastatel 1999 – 2006 ja igal aastal tegime piirivalve poolt taotluse rahade eraldamiseks piiririba väljaehitamiseks. Poliitiline vastus oli alati üks: „Meil ei ole riigipiir määratletud“. Kui vaadata täna seda piirijoont, mida ehitatakse, siis on see tegelikult täpselt sama joon, mis oli juba tollel ajal Vene poolt märgistatud ja mida meie mehed „džunglis“ valvama pidid. Huvitav, kuidas nüüd järsku üle kümne aasta hiljem enne valimisi muutus kontrolljoon riigipiiriks, leiti kiiruga rahad ning alustati 2014. aasta lõpus üsna stiihilise tegevusega kagu piiril. Kui siseminister oleks tegelikult tahtnud tutvuda piiri valvamisega, selle taktika ja piiri väljaehitusega, siis oleks võinud küll riigi raha tunduvalt kokku hoida ja külastada Läti Vabariigi ja Venemaa piiri. Läti on läinud kahjuks piirivalve arendamisel meist pikalt mööda, alates sellest ajast kui eesti piirivalve lükati politsei koosseisu. Kui on tahtmine näha, milline nägi välja eesti piirivalve kunagi, siis tuleb sõita üle lahe soomlaste juurde, sest meie piirivalve oli kunagi sama tegus ja efektiivne ning elanikkonna poolt austatud organisatsioon. Tänaseks on see kahjuks vaid ilus mälestus. Ministri poolne mehetegu oleks visata pilk ajaloole ning selgitada välja, kes on olnud valitsuses alates 2004. aastast kuni 2015. aastani. Seejärel vaadata peeglisse ning tunnistada vähemalt endale, mida „meie“ (meie valitsusliit) oleme teinud valesti, et hästi toiminud riigikaitselist ülesannet omanud organisatsioon on tänaseks suudetud hävitada. Lihtsustan ministri uuringut väikse spikriga: Peaminister                Siseminister                Ajavahemik aastates Juhan Parts                 Margus Leivo             10.04.2003-13.04.2005 Andrus Ansip             Kalle Laanet               13.04.2005-05.04.2007 Andrus Ansip             Jüri Pihl                       05.04.2007-21.05.2009 Andrus Ansip             Marko Pomerants      04.06.2009-06.04.2011 Andrus Ansip             Ken-Marti Vaher        06.04.2011-26.03.2014 Andrus Ansip             Hanno Pevkur             26.03.2014-09.04.2015

Loe edasi

Martin Helme: Eesti seadused ei pea sörkima Brüsseli omade sabas

Riigikogu istungil 29.oktoobril tegi ettekande justiitsminister Urmas Reinsalu teemal “Õigusloome arengusuunad aastani 2018” Fraktsioonide esindajad väljendasid oma seisukohti sõnavõttudega. EKRE fraktsiooni nimel väljendas õigusloome arengu osas seisukohti Martin Helme. Ta ütles, et justiitsministri ettekanne oli huvitav, sisukas ja heade ettepanekutega, mida tuleks pooldada. “Ka Konservatiivse Rahvaerakonna platvormis on väga olulisel kohal deregulatsioon ja seadusandliku keskkonna muutmine selliseks, et ta ei pärsiks äritegevust ega ahistaks kodanikke. Kahjuks me peame tõdema ja see jooksis läbi ka küsimustest, et vähemalt praeguse valitsuse praktika on Justiitsministeeriumi poolt deklareeritud eesmärkidega väga kontrastses vastuolus. Alles kevadel menetlesime siin kobarseadusi, riigieelarvega seoses peame me menetlema kiirkorras ja ülejala küll riigilõivude tõstmise seadust, küll erakoolide rahastamise seadust, et uuest aastast kehtima hakkav riigieelarve oleks tasakaalus. See kindlasti ei ole kooskõlas nende seatud eesmärkidega või deklareeritud eesmärkidega, millest Urmas Reinsalu rääkis.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Formaalselt on analüüsid justkui kõikides seadustes seletuskirjades juures, aga tegelikult need on väga pealiskaudsed, tihtilugu päriseluga üldse mitte haakuvad,” arvas Helme. “Südamest sooviks, et justiitsminister suudaks kogu valitsuses seda mõtteviisi kuidagigi juurutada. Ma arvan, et parlament oleks kindlasti nõus sellega kaasa tulema, sest vähemalt minu lühikese kogemuse põhjal ei ole siin parlamendis inimestel hädavajadust ja kiusatust tegelda pidevalt ahviäriga ehk tõestada oma vajalikkust sellega, et me teeme seadusi. Mina arvan, et parlamendile kuluks palju rohkem ära debateerimist ja palju vähem ära seaduste treimist.” “Aga kõige selle taustal, millest Urmas Reinsalu rääkis, on kõige traagilisem siiski see, et sellise suhtumisega, nagu meil Eestis on olnud viimased 15 aastat.  Üheks suureks probleemiks on suveräänsuse kadu seadusloomes ja liigne  Brüsselile koogutamine, arvas EKRE fraktsiooni juht. “Toome ühe lihtsa näite siin mõne nädala tagusest ajast, kui me rääkisime rahvusvahelise kaitse saamise seaduse muudatustest, kuhu oli lihtsalt tuimalt sisse kirjutatud direktiivist “territooriumit kontrolliv üksus” “Eesti Valitsuse” asemel. Me teame, miks ta seal direktiivis on, aga miks ta Eesti seaduses on? Sellepärast, et lihtsalt kirjutati üks ühele maha. Sellist praaki toodetakse pidevalt ja see on täpselt näide sellest n-ö eeskujulikust püüdlikkusest, millega võetakse üle euroregulatsiooni.” Helme lisas, et mõnedes teistes riikides on peetud arvestust selle üle, kui palju seadusloomest tuleb Brüsselist ja kui palju siis tegelikult on pärit rahvuslikest parlamentidest. “See protsent on igal pool üle 80. Me kogeme seda ju siin isegi. Vaatame oma selle nädala päevakorda – kaugelt üle poole päevakorrapunktidest on ühe või teise direktiivi jõustamisega seotud päevakorrapunktid. Mis tähendab seda, et kui me ütleme, et me peaksime vähem seadusi tegema või nende seaduste mõju paremini hindama, siis me tegelikult ütleme, et me peaksime käituma nii, nagu käitub Ungari, või nii, nagu käitub näiteks või on lubanud käituma hakata Poola uus rahvuslik-konvservatiivne valitsus ehk üsna külma kõhuga ignoreerima lollusi, mis tulevad Brüsselist. Või nii, nagu käitub Itaalia, kes aastaid maksis trahvi selle eest, et ta ei täitnud piimakvooti, sest nii oli Itaaliale ja Itaalia tootjatele kasulikum. Ehk siis me peaksime käituma suveräänse, endast lugupidava riigina ja parlamendina, kes teab, kes on tema ülemus, Eesti rahvas, Eesti valijad, mitte Brüssel, komisjon või europarlament.” UU

Loe edasi

Malle Pärna kõne rahva teenritele 14.oktoobri meeleavaldusel

Te nimetate ennast rahva teenriteks, aga käitute nagu rahva isandad. Teie otsustate, teie teete lepinguid, teie teete seadusi – aga te ei kaalu, missugused tagajärjed on teie seadustel ja otsustel ja lepingutel, kuidas need mõjutavad meie rahva elu. Te ei kuula tarku inimesi rahva hulgast. Te teete seadusi selleks, et saada rahva käest rohkem raha kätte. Korstent ei tohi enam pühkida ilma ametliku litsentsita. Ometi on korstna pühkimine tunduvalt lihtsam töö kui riigi juhtimine, aga riigi juhtidelt ei nõuta meil mingit litsentsi, isegi mitte vastava koolituse läbimist? Piisab, kui oled ustav õigele parteile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Te olete ehitanud üles enda meelest hästi toimiva riigi, mille eest saate välismaal aina kiita. Aga ausal ja lihtsal eesti kodanikul ei ole selles riigis hea elada. Kas te teate seda? Kas see läheb teile korda? Kas võõraste kiitus kaalub üles oma rahva rahulolematuse? See on suure silmakirjalikkuse riik. Te räägite sallivusest ja solidaarsusest. Te olete kangesti solidaarsed Euroopa rikaste riikidega. Meie lapsed võivad olla näljas, ikka leiate te miljonid võõraste pankurite toetamiseks. Nüüd te tahate siin meie raha eest üleval pidada islami sõjavägesid. Nende suhtes olete te väga sallivad, nad on teie ligimesed, keda te armastate. Aga teie oma rahvas? Kuidas meiega on? Miks te meid oma ligimesteks ei pea? Miks meie mured ei lähe teile korda? Miks te meid pidevalt sõimate? Neid, kes seadusevastaselt võõrasse riiki tungivad, et kohalike elanike kulul elada, nimetate te hellitavalt pagulasteks, aga oma rahvast, kes teid üleval peab, sõimate rassistideks, ksenofoobideks, vihakülvajateks. Ja miks te meiega solidaarsed ei ole? Kas lasteaia kasvataja teeb vähem tööd kui teie? Kas halastaja-õde haiglas teeb vähem tööd kui teie? Või on see töö vähem tähtis? EI OLE: See on palju tähtsam, palju vajalikum! Te tahate, et me oleksime solidaarsed Euroopa valitsustega, kes ei saa oma piiride valvamisega hakkama? MEIE, eesti rahvas, ei pea olema nendega solidaarsed, sest teie ei ole meiega solidaarsed! Islami sõdalased, kes praegu Euroopasse tungivad, ei ole mingid pagulased. See on organiseeritud invasioon. Need inimesed ei tuleks ise selle pealegi, et kodust nii kaugele rännata, ja siis tormijooksuga jaamad ja maanteed vallutada. Ikka ja jälle pean ma meelde tuletama: Meil on siiani ratifitseerimata Euroopa sotsiaalharta olulised sätted, kuna need pidavat olema Eestile ülejõukäivad. Veel enam ülejõukäivad on Eestile tuhanded, või ka sajad (vaenulikud) migrandid. Meil ei ole ju isegi seaduslikku alust neile pakkuda kõiki neid mugavusi, mida neile pakuvad Euroopa rikkad riigid. Selles osas oleme meie alles arengumaa. Meie riigis ei ole kellelgi õigust eluasemele ja inimväärsele töötasule, järelikult ei saa me seda pakkuda ka migrantidele. Te ei käitu nagu iseseisva riigi valitsus, te käitute nagu volinikud, kes ilma mõtlemata täidavad oma isandate käske. Veel hullem: te käitute nagu satraabid, sest te sõimate oma rahvast! Te tahate seadusega ära keelata tõe rääkimise ja terve mõistuse? 25 aastat tagasi kogunes lauluväljakule 300 000 inimest, ma ei tea, kui palju seisis Balti ketis. Ilma selleta oleksime ehk ikka veel Venemaa, mitte Euroopa provints. Siis oli juhtidel rahvast vaja, toonased juhid usaldasid rahvast. Mis siis nüüd juhtunud on? Mis meil nüüd viga on? Miks te meid enam ei usalda? Miks te olete rahva riigist välja lõiganud? Miks te olete rahvale selja pööranud? Valitsus, kes on avalikult sõtta astunud 80 protsendiga oma rahvast, peab tagasi astuma. Ilma kompensatsioonita. See pole soovitus, see on nõudmine. Kui teener ei teeni oma isandat, vaid võõrast võimu, kes ta siis on? Meil on vaja uut Balti ketti. Meil on vaja Ida-Euroopa ketti, seisame kätest kinni, kuni Itaalia piirini välja, ja hüüame: Euroopa ei ole islamimaa! Aasta tagasi kutsusin ma inimesi üles siin lossi ees kalmuküünlaid põletama. Demokraatia mälestuseks. Me võiksime seda nüüdki teha, ikka veel ja veel. Me võiksime siia küünaldega tulla iga kord, kui siin majas mõni meie rahva vastane seadus vastu võetakse… Eestimaa on meie kodu! Meie oleme siin peremehed!

Loe edasi

Alžeerlasest kirjanik Boualem Sansal: Euroopa on liiga poliitkorrektne

Boualem Sansal’i sulest ilmus hiljuti raamat „2084. La fin du monde“ („2084. Maailmalõpp“). Tegemist on omamoodi kaasajastatud versiooniga George Orwelli romaanist „1984“. Alžeeria taustaga kirjanik kirjeldab oma raamatus musta stsenaariumi sellest, kuidas aastaks 2084 valitseb maailma islam. Boualem Sansal on sündinud Alžeerias, kuid tema sünnimaal on tema raamatud keelatud. Prantsusmaal on aga kirjaniku hiljutise raamatu „2084. Maailmalõpp“ ilmumine aastalõpu suursündmus. Raamat on tõusnud müügitabelite etteotsa ja võitnud juba mitu Prantsusmaa mainekat kirjandusauhinda. Raamat maalib musta pildi tulevikust, kus maailma valitseb fundamentalistlik religioosne diktatuur, mis pühib lääne tsivilisatsiooni maamunalt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sansal alustas oma kirjanikukarjääri Alžeeria kodusõja puhkemise ajal. Sellest ajast saadik on ta kasutanud oma sulge relvana islami diktatuuriga võitlemiseks. Sansali uut romaani „2084“ on võrreldud ka Michel Houellebecq’i romaaniga „Allumine“ („Soumission“), kuid kui Houellebecq räägib oma raamatus Prantsusmaa lähitulevikust ja ühe moslemipartei võimuletulekust, siis Sansal kirjutab diktatuurist, mis valitseb kogu maailma. Ta kirjutab inimestest, kes elavad nagu sipelgad sipelgapesades ja kuidas kõike seda valitseb religioosne entiteet. Raamatus ei ole küll nimetatud, millisest religioonist täpselt juttu on, kuid lugeja mõistab ilmselt üsna kiiresti, et Yölah tähendab Allahit ning Abi prohvet Muhamedi. „Ma eeldan, et viiekümne, kuuekümne või saja aasta pärast valitseb maailmas niisugune totalitaarne režiim nagu ma oma raamatus kirjeldan. Olen kindel, et praegu üleilma laiali liikuvad moslemiusulised saavutavad läbimurde. Võib öelda, et asjad liiguvad väga vales suunas,“ ütleb Sansal. 2084 on Sansali romaanis aasta, mil suur püha sõda teeb lõpu lääne tsivilisatsioonile, kuid niisugune pealkiri viitab ka Orwelli romaanile „1984“. Küsimusele, miks ei suuda lääs Sansali meelest islamiinvasioonile vastu panna, vastab kirjanik: „Kuna selleks on vaja vahendeid, mida Euroopal ei ole. Euroopas ei ole enam religiooni, kristlus on surmagoonias ja demokraatia ei ole paraku piisavalt veenev vahend. Mugavus ja rahulik elu ei paku väljakutseid. Headus ei ole ahvatlev. Inimene tunneb ikka rohkem huvi sõdade, võimu ja rikkuste vastu.“
  1. aastani on muidugi veel aega, kuid sellise maailmakorralduse poole liikumine on juba alanud. „Vaadake kõiki neid muutusi, mis on Euroopas islami tõttu toimunud. Ja neid muutusi tuleb üha juurde. Lääne noori ei huvita enam läänelikud väärtused. Nad ajavad taga vaid hetkelisi naudinguid,“ selgitab Sansal. Noored moslemid tunnevad end Euroopas esialgu võõrastena, ei julge veel sõna võtta, kuid lasevad end kiiresti meelitada fundamentalistide ridadesse. Peamiselt uudishimust. „Kõik algab väga ilusti, räägitakse paradiisist ja pikkamööda hakkab tekkima arusaam eneseohverduse tähtsusest. Ning ühel hetkel on radikaliseerumisprotsess läinud juba liiga kaugele, tagasiteed enam ei ole. See on nagu narkootikumidega, alguses on kaifi saamiseks vajalik väike kogus, kuid siis tuleb doosi aina suurendada,“ räägib Sansal.
Kirjanik on varem öelnud, et islamiusku ei ole võimalik ühildada demokraatiaga. Peamiselt seetõttu, et islam on kõikehõlmav süsteem, väga kindla maailmapildi ja omaenda seadustega – šariaadi seadustega. „Lisaks religioonile on see ühtlasi ka seaduste- ja poliitiline süsteem. Ja see ei lähe kokku lääne väärtussüsteemi, demokraatia ning inimõigustega. Öelge mõnele moslemile, et üks ei pea välistama teist ja ta vastab teile, et neid asju ei ole võimalik ühendada. Ta räägib teile sellest, kuidas naine ei ole mehega võrdne, sest nii seisab koraanis,“ selgitab kirjanik. Sansali raamatus kirjeldatud tegevusel ei ole kirjaniku endi sõnul midagi pistmist terrorirühmitusega IS, kuid mitmeid IS-i käekirjale sarnaseid massihukkamisi raamat siiski kirjeldab. Sansali sõnul on sellised stseenid iseloomulikud kõigile totalitaarsetele süsteemidele, et hoida inimesi hirmu all ja halvata sellega nende vastuhakk. Avalikke hukkamisi tunneb ajalugu rohkem kui küll. Sansali sõnul alahindab lääs islamit. „Lääne inimesed ei mõista, kuidas toimib islam, fundamentalism, moslemimaailm ja araabia maad. Näiteks nõuavad nad moslemitel võtta omaks lääne eluviis, integreeruda ja assimileeruda, kuid see ei toimi. Moslemit ei tohi sundida sööma sealiha või jooma veini, kuna religioon keelab neile seda. Tuleks püüelda juriidilise integratsiooni poole. Moslemid peaksid järgima lääne seadusi, aga see oleks ka kõik,“ arvab Sansal. Belgias nõuavad paljud moslemid burkakeelu tagasivõtmist. Küsimus on, kas religioon seisab kõrgemal mehe ja naise võrdõiguslikkusest? Niisugused probleemid on väga keerulised, ütleb Sansal. „Ühed ütlevad, et see siin on meie kodu ja siin kehtivad meie reeglid. Teised ütlevad, et vaatame seadustele läbi sõrmede, uustulnukatele tuleb anda kohanemiseks aega ja lasta neil omaenda religiooniga paremini tutvuda. Paraku tundub, et paljud ei olegi koraani hoolega lugenud. Sest koraanis ei ole kusagil kirjas, et naised peavad oma päid katma või keha varjama.“ Sansal toob näite Alžeeriast. „Seal toimus kõik sarnaselt Euroopaga. Algul võis liikumas näha vaid üksikuid pearätikuga naisi või üksikuid habemega noormehi, kuid üsna kiiresti sai sellest probleem. 1991. aastal võttis Alžeeria parlament vastu seaduse, mis keelas pearätikute kandmise, paraku ei lahendanud see probleemi. Olime jäänud hiljaks. Olukord eskaleerus ja viis kodusõja puhkemiseni. Ja Euroopa on praegu samasuguses olukorras. Lääs peab resoluutselt selja sirgu lööma ning seisma oma läänelike väärtuste eest. Enne kui on hilja.“ Paar põlvkonda tagasi Euroopasse saabunud moslemid põrkasid vastu ranget lääne ühiskonnakorraldust. Nad integreerusid ja see ei olnud mingi probleem. „ Naised ei kandnud pearätikuid ning mehed ei palvetanud avalikes kohtades. Nüüd on lääne süsteem liiga nõrk. Euroopa on liiga poliitkorrektne!“ on Sansal veendunud. Tema sõnul on lääne vasakpoolsed liiga ettevaatlikud. Lausa nii ettevaatlikud, et isegi asjade üle järelemõtlemine ei ole enam lubatud. „Vasakparteid, kes on põhimõtteliselt sekulaarse ühiskonnakorralduse häälekandjad, kasutasid võimuletulekuks ka islamitaustaga valijate hääli. Ja nüüd ei ole neil enam tagasiteed, nad ei saa moslemitega enam hakkama, sest nad kardavad islamimaade reaktsioone ja nad kardavad omaenda riikides asuvate moslemikogukondade reaktsioone.“ Sansal on ateist ja islamiusuliste režiimi tõttu on tal Alžeerias ohtlik elada. Kuid ta ei soovi oma kodumaalt lahkuda. „Meile kõigile on parem jääda oma koju. Nii on parem lääneriikidele, kuna siis ei saabu sinna migrante oma häiriva identiteedi ja religioossete nõudmisega. Kuid nii on parem ka igaühe päritolumaale, sest noored ning haritud inimesed on oma maal asendamatud.“ Allikas: De Standaard (tõlkinud Triin Van Doorslaer)

Loe edasi

Tegevust alustab uus uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv

Esmaspäeval, 19. oktoobril alustab aadressil www. objektiiv.ee tegevust ühiskonnateemaline uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv, mis lähtub eesmärgist kaitsta Eesti kultuurilist järjepidevust ja selle aluseks olevaid konservatiivseid väärtusi. Portaal hakkab vahendama kodu- ja välismaiseid uudiseid ning arvamuslugusid, mis analüüsivad ühiskonnas ja kultuuris toimuvaid protsesse, püüdes avada aspekte, mis on massimeedia poolt alatähtsustatud või üldse tähelepanuta jäetud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri sõnul on kavas pakkuda platvormi eeskätt niisugustele vaadetele, mis on kooskõlas traditsiooniliste alusväärtustega ning aitavad kaasa ühiskonna hüvelisele arengule. “Kuivõrd Eesti meediamaastik on muutunud ideoloogiliselt väga ühetaoliseks ja massimeedia edendab süstemaatiliselt vasakliberaalseid hoiakuid, vajab meie ühiskond uusi meediaväljaandeid, mis kasvaksid välja elutervetest ajatutest väärtustest, mis on kandnud meie rahvast läbi sajandite ning kannavad ka edaspidi, kui oskame neist lugu pidada ja neist juhinduda,” selgitas Vihuri portaali Objektiiv rajamise põhjuseid. Portaali rajamist eest vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimehe Varro Vooglaiu (pildil) sõnul on Objektiiv Eesti ajakirjandusmaastikul mitmes mõttes uus nähtus: “Püüame luua selgelt väärtuspõhise meediumi ning rõhutada, edendada ja kaitsta konservatiivset maailmapilti, tehes seda kantuna soovist teenida mitte kasumit, vaid oma maad ja rahvast ning ühist hüve.” Vooglaid lisas, et portaali Objektiiv teeb eriliseks ka tõsiasi, et see on eheda kodanikualgatuse vili ja toetub oma mittetulunduslikus tegevuses üksnes SAPTK toetajate annetustele. “Loodame, et Objektiivist kujuneb kõige mõjukam konservatiivne ajakirjanduslik väljaanne Eestis ning kutsume kõiki inimesi sellele püüdlusele kaasa aitama,” selgitas Vooglaid Objektiivi kogukondlikku iseloomu ja tegutsemispõhimõtet. Portaal loodab juba lähiajal tegevust laiendada, muu hulgas oma videostuudio väljaehitamise ja videoproduktsiooni laiendamise teel, kasutades sellega kaasnevate kulutuste katmiseks eelmisel aastal Aadu Luukase Missioonipreemiaga kaasnenud raha. Portaali Objektiiv käivitamine on osa SAPTK püüdlusest aidata kaasa konservatiivsele vastureaktsioonile, et seista vastu viimastel aastatel üha jõulisemaks muutunud kultuurirevolutsioonilisele püüdlusele meie ühiskond radikaalelt ümber kujundada. Lähemat infot portaali ja selle rajamise tagamaade kohta leiab esimesest juhtkirjast, Varro Vooglaiu pikemast selgitusest ning Markus Järvi temaatilisest videokommentaarist.

Loe edasi

Heiki Terras: Veetilk versus kivi

Peale Eston Kohveri vahetamist Aleksei Dresseni vastu kõlas arvamusi, et Venemaa võttis selle tehinguga võidupunkti, samas teised arvajad sellega ei nõustunud; kõlas ka väide, et üldjoontes jäi seis Eesti – Vene suhetes samaks. Kui eeldada, et meie kõrval idas asetsev olev riik on sõjahullude mõrtsukate ja kaabakate riik, võib nõustuda, et olukord (rindel) on muutusteta. Peaksime endiselt iga päev, tund ja minut olema valmis võimalike sigaduste tõrjumiseks ida poolt. Seda me aga eeldada ei tahaks, sest taltsutamatud ennastimetlevad sõjahullude riigid on läbi ajaloo põhjustanud inimkonnale suurimaid kannatusi. Venemaa poleks selles loetelus mitte esimest korda. Nii me loodamegi siin lääne pool Peipsit (kuni Atlandini), et Venemaa on ikkagi riik selle täies tähenduses, mitte mingi barbaarne sõjapealike tallermaa. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Paraku on kaasajal normatiiviks saamas rääkida asjadest eufemisme kasutades ja varjata tõde soovmõtlemise ilukõne taha, mõned inimgrupid peavad taolise filtri kasutamist olustiku seletamisel aga lausa kohustuslikuks, olgu need siis riikide valitsused või mingid ideefiksi käes kannatavad MTÜ-d. Aga olukord siin idarindel on sarnane ajaga  II Maailmasõja eel, kui rööviti meie piirivalvureid, mõrvati ja seejuures ka karistamatuks jäädi, süüdistades Eesti poolt agressiivsetes kavatsustes. Sellega võrreldes võime praegu justkui kergendunult hinge tõmmata, peaasi, et meie mees jälle kodus on. Sellised hääled on kostunud valitsuse poolt. Kas aga on põhjust tõeliseks kergenduseks? Kui vaadata selle tehte aritmeetikale selge pilguga, tabab vaatajat valus äratundmine, tegemist ei olnud vangide vahetusega, vaid pantvangi vabastamisega. Ei saa põhimõtteliselt jääda rahule toimunuga, kus Venemaa rakendab Eesti vastu lausa sõjalist jõudu ja selle abil saavutab mingeid omi eesmärke, üksõik kui suured või väikesed need on või kellele sõnum mõeldud on. Me peame kainelt suhtuma Venemaa poolsetesse aktiivsustesse ja kartmatult ning visalt seisma oma õiguste eest. Eesti pool kinnitab, et Eston Kohver rööviti Eesti territooriumilt vene eriteenistuse poolt. Kas me Eestis piirdume kuritegude puhul sellega, et kurjategija tagastab vahelejäämise korral kuritegelikult saadud vara ja on jälle puhas poiss ning vaba mees või soovime teda ka sooritatud teo eest häbimärgistada kriminaalkaristusega? Kas riikidevahelistes suhetes kehtib ikka visalt reegel, et kui oled väikeriik, siis pea suu ja ole isanda ees käpuli? Kas see reegel kehtib või mitte, käpuli asendi on meie valitsused hästi selgeks saanud ja käituvad nii, nagu oodatakse. Praegune asjade seis, kui Kohver on tagasi Eestis ja Eesti valitsus on siiani vakka, jääb vägisi mulje, et Eesti ei käitu õigusriigile kohaselt, vaid nagu teolt tabatud varas. Miks Eesti ei nõua Venemaa poolelt Eston Kohveri röövijate väljaandmist Eesti uurimisorganitele? Kuigi Venemaa röövimise fakti ei tunnista, ei tähenda see, et me peaksime seda aktsepteerima ja Venemaa kuriteod taas vaikides alla neelama. Me ei pea kartma, et õiguse eest seistes võib jälle piirileping sõlmimata jääda, või Venemaa äkki ei tühistagi oma sanktsioone eesti põllumajandustoodete vastu kauges tulevikus. Sellise riigiga sõlmitud lepingud maksavad vähem kui see paber, millele nad trükitud on. Me peame jätkama Eston Kohveri saagat, nõudes igal võimalikul juhul inimröövijate väljaandmist või sanktsioonide pikendamist või lisamist ja seadma igal võimalikul juhul Venemaa selles küsimuses ebamugavasse olukorda. Tundugu pealegi Venemaale Eesti tegemised veetilga suurused, otsustavus ja meelekindlus oleks see, mida nad meilt ei oota, mis võtaks neilt selle „võidupunkti” ja mis võiks ehk parimal juhul ära hoida selle, et keda iganes meist ühel päeval ei röövitaks oma kodust ja järgmisel hetkel ei oleks juba üleval video, kuidas see kesiganes „tabatud” „eesti spioon” on vene poolel käeraudades, taskus püstol ja peas plaan Putini mõrvamiseks.

Loe edasi